Patsient on inimene. Ta unustab rohtu võtta; arvab mõnikord, et on juba piisavalt terve selleks, et ravikuur pooleli jätta; usub mõnd posijat, kes väidab, et moodsa meditsiini saavutustest ei ole kasu; peab arste heategijate asemel pahategijaiks vms, kirjutab
.

USA Südameliidu andmetel satub kümnendik sealsetest südamehaigetest haiglasse, sest ei järgi ravimite võtmisel ettenähtud režiimi. Ühtekokku võtavad kõik krooniliste haiguste põdejad Ühendriikides sama organisatsiooni andmetel keskmiselt vaid poole neile määratud tabletikogusest.

See, et rohud õigel ajal võtmata jäävad, toob kaasa surmajuhtumeid, haiglasse sattumisi, raha kulutamise ravirežiimi rikkujaile, selle asemel, et veel mõnd elu päästa üritada. Selles, et tablett on tõepoolest alla neelatud, on vaja veenduda ka ravimite kliinilisi teste tegevatel teadlastel. Mida paremini on katsed dokumenteeritud, seda tõsiselt võetavamad nende tulemused on.

Tarkade Klubi värskes numbris:
• Eesti mitmekesisus - keelest geenideni

• Hulljulge langevarjuhüpe

• Kuidas tehakse bensiini

• Erafirma trügib kosmosesse

• Esimene allveelaevaretk ümber maailma

• Võimsate meresauruste saladused
Florida ülikooli teadlased on selle probleemi lahendanud. Nad lisasid tabletikapslisse väikese kiibi ning varustasid kapsli antenniga. Üldjoontes näeb tablett välja nagu tablett ikka. Erinevuseks on vaid selle pinna sisse pressitud hõbedased jooned. Need jooned moodustavad antenni, mis on valmistatud, kasutades hästi voolu juhtivaid hõbeda nanoosakesi. Kapsli sisemusse on peidetud mikrokiip, mis on ligikaudu seda lauset lõpetava punkti suurune.

Kui patsient tableti alla neelab, saadab kapsel signaali lahenduse teisele osale, haige keha külge kinnitatud seadmele. Valminud prototüübi puhul on tegu eraldiseisva seadmega, kuid signaali vastuvõtmiseks vajaliku elektroonika saab ehitada ka näiteks käekella või mobiiltelefoni sisse. Kapslilt saadud signaal käes, edastab praegune seade info selle kohta omakorda arvutile või mobiiltelefonile, mis informeerib tableti allaneelamisest arste ja pereliikmeid.

Tabletis ei kasutata patareid ega akut. Töötamiseks vajaliku energia saab kiip juhtmevabalt ning selle saadab välja patsiendi keha küljes olev seade. Viimaks lagunevad kiip ja antenn maohappe toimel.

Tableti prototüüpi on edukalt katsetatud nii selleks valmistatud mudelitel kui inimlaipadel. Simuleeritud on ka seda, kuidas happed tableti seedekulglas lagundavad. Testide käigus on teada saadud, et hõbeda hulk, mis organismi jääb, on minimaalne.

Tulevikus loodetakse “tarku” tablette hakata massiliselt tootma. Üks ülikooli spin-off-firmadest on alustanud tööd selle nimel, et uus lahendus saaks registreeritud USA föderaalses ravimiametis. Teadlased taotlevad “targale” tabletile ka patenti.