“Kääbik” kuulutati eraldi liigiks
Homo floresiensiseks nimetatud olendite ümber on käinud äge vaidlus sellest ajast peale, kui nende fossiilid 2003. aastal avastati, vahendab The Daily Telegraph.
0,9 meetri pikkused kääbikud, kellele pandi nimi J.R.R. Tolkieni väljamõeldud tegelaste järgi, on inimesest umbes poole väiksemad ja neil on äärmiselt väike aju.
Paljud teadlased usuvad, et tegu pole mitte eraldi liigiga, vaid üksnes varajaste inimestega, kes on haiguse tõttu kääbusekasvu või umbes 18 000 aasta eest saarel elamiseks sellisel moel kohandunud.
Ajakirjas Significance avaldatud uus teadusuuring annab aga mõista, et olendite kolju ja lõualuud on inimeste omadest algelisemad, mis lisab kaalu arvamusele, et tegu on omaette liigiga.
Uurijad on avastanud, et olendite lühemad reie- ja sääreluud tegid saartel ellujäämise hoopis raskemaks, mis heidab kahtlust kääbuseks kohanemise teooriale.
“Raske on uskuda, et evolutsiooniline muutumine võiks viia vähem tõhusa liikumiseni,” ütleb kääbikute kivististe uurimist juhatanud William Jungers New Yorgis tegutsevast Stony Brooki ülikoolist. “Pole loogiline, et too liik taandarendas endale lühemad reied ja sääred, sest pikad tagajäsemed parendavad käimist. Me kahtlustame, et pigem on tegemist primitiivsete peetustega.”
Uurijad rõhutasid ka, et kääbikud ei kannatanud meditsiinilise pisipeasuse ehk mikrotsefaalia all. Kääbuste kasv jääb kaugele väljapoole nii inimeste kui kääbuste eeldatavat kasvu, kinnitavad nad.
“Katsed kääbuseid patoloogilisteks inimesteks lahterdada on korduvalt liiva jooksnud, kuna kääbusekasvu põhjustavatel diagnoosidel ja mikrotsefaalial pole Homo floresiensise ainulaadse anatoomiaga mingisugust sarnasust,” ütleb uurimuse kaasautor Karen Baab.
