Satelliidid lähevad taevast teadmisi tooma
Kui Herschel hakkab ilmaruumi uurima infrapunakiirguses maailma suurima satelliidile paigutatud teleskoobi abil, siis Planck'i ülesandeks saab mõõta enneolematu täpsusega kosmilise reliktkiirguse temperatuuri sõltuvust vaatlussuunast, vahendab Fyysika.ee.
Kosmilise reliktkiirguse mõõtmine annab meile ainulaadset teavet universumi algusaegade kohta ja võimaldab ühtlasi hinnata vastavate mudelite paikapidavust. Praeguseks on kujunenud üsna ühene seisukoht, et väga varajases nooruses läbis meie universum tohutult kiire paisumise - inflatsiooni - staadiumi.
Paraku lahknevad teooriad inflatsiooni kirjeldamise detailides ja praegu parim saadaolev vaatlusinfo ei võimalda kindlalt ühte kirjeldust teistele eelistada. Seni täpseimad reliktkiirguse mõõtmised pärinevad USA satelliidilt WMAP, mis alustas tööd 2001. aastal. Planck ületab WMAP-i nii nurklahutuse kui temperatuuritundlikkuse osas.
Viimase eest vastutab kolmeastmeline kõrgtehnoloogiline krüojaam, mis alandab vedela heeliumi abil mõõteseadmete temperatuuri kuni 0.1 Kelvinini. See on vajalik, et niigi vaid 2.7K temperatuuriga reliktkiirguses imepisikesi muutusi tuvastada, ilma et need vastuvõtja soojusmürasse kaoks.
Üheks oluliseks näitajaks, mis Planck'i kogutavatest andmetest selguma peaks, on reliktkiirguse "külmade" ja "soojade" laikude jaotusfunktsioon ehk, teisisõnu, teave selle kohta, kui suur osa taevasfäärist reliktkiirguse mingisse temperatuuride vahemikku jääb. Erinevad inflatsioonimudelid ennustavad erinevaid jaotusfunktsioone ja ootuste kohaselt toob Planck selles vallas kauaoodatud selgust.
Viimastel andmetel võib 6. maile planeeritud start tehnilise viperuse tõttu edasi lükkuda, kuid väidetavalt ei puuduta see mitte satelliite, vaid kanderaketti. Euroopa kosmoseagentuuri andmetel maksab Herschel koos orbiidile saatmise kuludega umbkaudu miljard eurot ja Planck 700 miljonit eurot.
