USA Long Islandi ülikooli teadlased Joseph M Piro ja Camilo Ortiz uurisid kahe USA põhikooli õpilasi, kus ühes õpetati lastele muusikat ja teises mitte, vahendab Teadus.ee.

Teadlasi huvitas, kas klaverimängu oskus avaldab kuidagiviisi mõju laste teistele võimetele. Sellele võimalusele on osutanud mitmed eelnenud uuringud, mis on näidanud, et muusikalised oskused edendavad ka laste lingvistilisi, matemaatilisi ja ruumitaju võimeid.

Põhjus arvatakse olevat selles, et närvirakud reageerivad muusikale ajus laialt hargnenud võrgustiku toel ja pole mõistlik oletada, et keele ja lugemisega tegelevad ajupiirkonnad selle võrgustikuga ei kattuks.

Uuringute käigus keskenduti kahele lugemisvahendile - sõnavarale ja sõnade järjestamisele, mis autorite hinnangul on kirjaoskuse arendamise nurgakivid. Valiti välja kaks kooli, mis asusid lähestikku, oles samades demograafilistes tingimustes. Ühes neist õppis 46 last kolme aasta jooksul mängima klaverit. Kontrollkooli 57 õpilast ei õppinud mängima mingit muusikariista ei koolis ega sellest väljas. Mõlema kooli kirjandusprogrammid olid samased. Laste lugemisoskust kontrolliti kooliaasta alul ja lõpul standardtesti abil.

Tulemused näitasid, et muusikat õppinud rühmal oli palju rikkalikum sõnavara ja sõnade järjestamise järjestuse võime kui muusikat mitteõppinutel. Teadlaste arvates kinnitab see kogenud õpetajate veendumust, et lugemine sujub paremini, kui läheneda kompleksselt, kaasates ka muusika.

„Nii et sama tähtis, kui otsustada, millal õpetada, on otsustada, mida õpetada - püüdes kaasata erinevaid närvirakkude kulgteid," nendivad autorid: „Uurides, kuidas muusika võib aidata arendada tunnetust, saab lahti üldsõnalistest loosungitest nagu „muusika teeb teid nupukamaks" ja annab täpsemad juhised õpetusviisiks, mis kasutab muusika rikast ja keerulist struktuuri ja selle seost teiste tunnetuspiirkondadega."

Uuring ilmus ajakirjas Psychology of Music.