Retkede kestel on arukas korjata leitud artefakte. Esiteks on neist mitmel kaitsev mõju ja teiseks võib need pahelise kõrtsmiku juures rahaks vahetada. Raha eest saab soetada paremaid käsirelvi, laskemoona ja muud vajalikku, et Tsoonis ellu jääda. Lõpuks tuleb mängijal jõuda katastroofi keskmesse sarkofaagini. Ja siis äkki on mäng läbi. Mõneti justkui kirvega raiutud lõpp ongi ehk mängu suurim puudus. Aga plusse, mis teevad Stalkeri klassiks omaette, jagub ohtralt. Mängu loovtiim veetis Pripjatis ja selle lähiümbruses terve nädala. Kõigest nähtust loodigi mängu keskkond. Ja see mõjub: avarad sünged tööstusmaastikud on aastal 2007 ülepea kõige veenvamad, mida arvutimängude maailm pakub. Autosurnuaiad, tööstuskompleksid ja ruumide interjöörid on usutavad. Siin-seal kohtab mängija lõkete juures viina viskavaid kolleege, kes armastavad venekeelseid anekdoote rääkida.
Mängu saadab MoozE (kodanikunimega Vladimir Frey) hüpnootiline muusika ning sellised heliefektid, et nõrgema närviga mängija ehmatab ennast segaseks.
Tehnilised nõuded Protsessor: 2 G Pentium või midagi vastavat. Tegelikult saab hakkama ka lahjema protsessoriga. Operatiivmälu: 512 MB. See pole aga kuigi usutav, sest 1 G katab napilt ressursivajaduse. Videokaart: patuga pooleks jooksutab mängu ka GeForce 5500. Sujuvaks mänguks tuleb hankida aga vähemalt ATI 9600.