Kalad käituvad suve saabudes erinevalt. Lutsu ja lõhe püügi võib unustada, keeruline on ka saada võtma soliidne haug või suur küürselg-ahven, püütud koha mõõdud kalameest just ei vaimusta. Kuid siiski on võimalik leida võti laiakülgsete kopsakate latikate ja kaunitaride, linaskite juurde. Kaunil suvepäeval on ka õige aeg võtta kalale kaasa lapsed ja tutvustada neile kalapüügi võlumaailma, õpetada neid armastama ja hoidma loodust.

TOITUMINE MUUTUB. Minu tähelepanekute kohaselt muutub kala toidubaas kuumal suvepäeval oluliselt. Kui kevadel, suve algul ja sügisel eelistab aktiivne kala loomset konksusööta ja enamasti suures koguses, siis kesksuvel on päris vaevaline ettevaatlikku latikat või linaskit võtma saada. Kuid see on siiski võimalik, kui läheneda asjale põhjalikult.

Et aktiviseerida kala, kasutan väikest kärbsetõuku (pinkie’t) või väiksemat ussi, sääsevastset ja taimseid söötasid: konservmaisi või -hernest, aurutatud odrakruupi ja tainast. Sööda kogus konksul on minimaalne – üks kärbsetõuk või kolm pinkie’t, üks tera maisi või odrakruupi, kaks-kolm sääsevastset. Vahel on isegi üks vastne täiesti piisav, et saada kätte ilus kala. Igal juhul püüan kaasa võtta erinevaid söötasid ja katsetan neid, kuni saabub võtt. Suvisel ajal sõltub edukal kalapüügil minu meelest väga palju konksusööda valikust. Seejuures võib erinevatel veekogudel ja koguni kellaaegade lõikes kalade menüü erineda.

KUIDAS JA MILLEGA SÖÖTA? Peibutussööt on mul suvisel ajal ohtralt läbiimmutatud erinevate vedelate atraktantidega ja konksusööta töötlen vahel spetsiaalsete dippidega.

Vedelaid atraktante lisan vette sööda segamisel koguses, mis pakil kirjas ja kindlasti maksimaalses soovitatud ulatuses. Kuivi atraktante lisan juba valmis söödasegule 10 minutit enne kasutamist ja samuti piisavas koguses.

Dippidega sprei kujul pritsin sööda üle vahetult enne rakenduse vette heitmist või kastan konksu koos söödaga otse vedelasse atraktanti. Vahel töötavad need „lõhnaõlid“ lausa maagiliselt, meelitavad kala kaugelt kohale ega lase tal lahkuda. Mõnikord on atraktantide toime vähem märgatav. Kuid võtu täielikul puudumisel ei maksa ka ainult atraktantidele loota. Kõik sõltub sellest, kas üks või teine lõhn sobib konkreetse koha, aja ja kohalolevate kaladega. Minu ja mu sõprade kogemuste põhjal on atraktantide ja spreide kasutamine efektiivne just nimelt soojal suvisel ajal.

Söötade laiast spektrist eelistan ma Sensase ja Salmo toodangut. Kui Sensas on suurele osale kalameestest tuntud kui vaieldamatu favoriit söötade seas, siis Salmo võidab minu hinnangul hinna ja kvaliteedi suhte kategoorias.

Latikat, linaskit, karpi ja kokre tuleb minu hinnangul sisse sööta suurte söödakogustega. Püügikohta viskan sisse 15–20 palli sööta ehk mitte vähem kui 2/3 kogu söödast. Kui neil kaladel tekib isu, siis söövad nad palju korraga ning oluline on mitte ainult kala söödaga kohale meelitada, vaid ta ka paigal hoida. Sageli pole see üldsegi mitte lihtne. Latikaparv on võimeline võimsa tolmuimeja kombel teie sööda endale sisse imema loetud minutite jooksul, seepärast lisangi söödale kruubi- ja herneputru, maisi ja vahel ka loomset sööta. Juurde viskan sööta pärast järjekordse kala väljatoomist mõne suure, apelsinisuuruse söödapalliga.

Soovitatav on valmis segatud söödale lisada ka elusat komponenti: pinkie’t või kärbsetõuku, sääsevastseid või hakitud vihmaussi. Vaid 100 grammi sellist maiust tõstab oluliselt sööda tulemuslikkust. Sööt peab alati sisaldama konksusööda komponente. See on minu reegel.

Ennast kindlalt tõestanud söödaretseptid

Latikas: Salmo latikasööt 2 kg, Salmo Feeder 1 kg, keedetud hernes koos pärlkruubiga 0,5 kg, konservmais 0,25 kg, vedel atraktant Salmo Melase.

Linask ja koger: Salmo Linask/koger – 3 kg, keedetud pärlkruup või nisu 0,5 kg, vedel atraktant Salmo Melase.

Kust ja kuidas Paunkülas latikat ja linaskit püüda, loe ajakirja Kalale! mai/juuni numbrist.