Passiivmaja „maaletooja“ Tõnu Mauringu sõnade kohaselt on passiivmajas küttevajadus viidud sellise piirini, kus ehitustehnoloogiliste lahenduste ja hoone õige positsioneerimisega on võimalik aktiivsest küttesüsteemist loobuda.

Kui tavalise keskküttesüsteemi soojusvõimsus on ligikaudu 100W/aastas ruutmeetri kohta, siis passiivmaja puhul köetakse maja vaid sissetulevat õhku soojendades. Tulemuseks on 10 korda väiksem soojakulu, ehk siis 10W ruutmeetrile. Maja soojendamiseks kasutatakse ära ka elektriseadmetest ja valgustitest eralduv soojusenergia.

Passiivmaja sees hea ruumikliima tagamiseks on kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu ja maja peab olema eriti hästi soojustatud. Olla ei tohi külmasildasid, maja peab olema õhutihe, akende paigutus peab võimaldama päikeseenergia aktiivset ärakasutamist ja toasoe juhitakse soojusvahetiga tuppa tagasi. Kõik need viis põhimõtet on rakendatavad erinevate arhitektuursete lahenduste ja materjalide puhul.

Esimene passiivmaja ehitati 1991 aastal saksmaal Darmstadtis ja kontseptsiooni autoriks oli Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamuks ja keskmiseks kütteenergiakuluks on siiani olnud ligikaudu 10kWh, ehk alla 1 liitri kütteõli aastas.

2004 aastal lõppes üle Euroopaline CEPHEUS (Cost Efficient Passive Houses as European Standards, e.k Hinnaefektiivne passiivmaja kui Euroopa standard) nime kandev projekt, mille käigus ehitati ja monitooriti 221 passiivmaja. Projektist järeldusi tehes leiti:

• Passiivmaja standard on rakendatav erinevates kliima ja maastikuoludes,

• esimese aastaga hoitakse kokku rohkem kui 80% küttekuludelt (võrreldes samaväärse tavamajaga),
• passiivmaja standardi järgi saab maju ehitada erinevates stiilides ja erineva konstruktsiooniga,
• projektid on tasuvad,
• elanikud/hoonete kasutajad on rahul.

Tõnu Mauringu kinnitusel läheb passiivmaja ehitamine tavahoonest ligikaudu 15% kallimaks. Samuti on passiivmaja võimalik ehitada keskkonnasõbralikult — näiteks passiivmaja ühe mahukama komponendina on vähese primaarenergiasisaldusega soojustusmaterjal tselluvill (boormineraalidega ja booraksiga segatud jahvatatud vanapaber) igati asjakohane.

Kuigi eelpool väljatoodud viis põhimõtet on ehituses üksikult võttes laialt levinud võtted, on passiivmaja puhul oluline integreeritud planeerimine. Vastava tarkvara (PHPP) abil saab kõik need osad omavahel läbi komponeerida, mis tagab lõppeks ka kogu maja toimimise vastavalt passiivmaja standardile.

Käesoleval hetkel on Euroopas ehitatud üle 6000 passiivmaja.