Õhtul magama minnes selgus, et meil ikkagi on linad. Jah täpselt, kohale jõudes vaatasime, et meil pole linu, siis sai midagi kuidagi orgunnitud. Reede õhtul tegin kapiukse lahti ning selgus, et linad ja padjad on kõik olemas... Lambakari, ma ütlen. Aga ülejäänud kaks ööd sai vähemalt normaalselt magada.

Hommik oli kiire ja toimekas, võikud ja muud söögid valmis, kimasime stardipaika. Kohale jõudes olime esimesed ning saime hea tunni passida lihtsalt. Paate oli seal erinevaid, uusi, vanu, suuri ja väikseid. Esindatud olid „staarid“ Kalle P. ja Peter L. ehk siis soome kohakunnid. Mõlemal oma kummiluti seeriad jne, terve Soome neid täis. Sellest ka kena Buster XL, millel oli kuus kajaloodi peal pluss üüber suur plotter. Siis oli eriti meeldejääv üks „allveelaev“, nimelt parras oli väiksel kaunal nii madal, et kui mõni suurem paat talle lainet teeb, näiteks Buster, on ta ümber ja põhjas. See-eest oli tal suur mootor, millega arendas päris head kiirust. Siiani ma imestan, et nad ümber ega põhja ei läinud. See oli päris naljakas pilt. Samas neil olid vägevad ursuidid seljas, ju nad olid arvestanud sellega, et võib tulla ette ootamatusi.

Teel võistlussektorisse.

Stardiplatsi oodates hakkas vaikselt kohale jõudma, kellega me tulime rinda pistma: soome parimad kalastusgiidid! Noh jah, eks teeme, mis teha annab.

Loe blogi täispikkuses siit.