Esimene, mis silma hakkab, on menüüs laiutav All-Star Weekend, mis ongi tänavune suurim lisa. See hõlmab NBA hooaja ühe tähtsaima sündmuse kõiki põhimomente nagu noorte ja teise aasta kossumeeste omavaheline mõõduvõtt, Ida ja Lääne staaride kohtumine, kolmesevõistlus ja — kõige olulisem — pealtpanekuvõistlus. Viimane on parim viis rabada mõned hot dogid ja külmad joogid, et siis hakata sõpradega lihtsalt palli läbi rõnga raiuma. Muidugi vajad selleks pulti, ülikiireid reflekse ja kõvasti õnne, et teiste katsed ebaõnnestuks. Millele võib vahepeal monitori väljalülitamisega kaasa aidata, kuid jah, see toob kaasa sõprade viha ja sinu näole paar sõbramehematsu.

EA lõi pealtpanekuvõistluse nii, et nupuvajutustega muudetakse seda, kuidas mees maast lahti hüppab, kuidas palli hoiab, mida ta palliga enne pealtpanekut teeb ja mida pärast. Seega ei ole peale väääga pikka harjutamist ime, kui Kevin Garnett heidab ekraanil palli õhku, viskab ise hundiratast, krabab palli, libistab selle õhus selja tagant läbi ja surub siis tagurpidi korvi. Reaalne? Ei. Lõbus? Jah. Siiski pole head ilma halvata: pealtpanekuvõistlus nõuab väga palju harjutamist, et üldse midagi välja tuleks. Lisame veel siia kõige kergemal tasemel täispunktide krabamist harrastava arvuti ja saamegi ajaviite, mis natuke kehvema küberkorvpalluri lihtsalt eemale peletab.

Põhiline tegevus toimub siiski tuttavas Dynasty-valikus, mille jooksul ka Tähtede Mängu nädalalõpp kaasa tehakse. Dynastyt on täiustatud, liigas toimuvast teavitab sind kui meeskonna mänedžeri piiksuv pihuarvuti ehk PDA, kuhu saadavad teateid tiimibossid, arstid, muud meeskonnad ja liiga ametnikud. Lisati ka võimalus aktiivselt uurida tulevaste noorpallurite oskusi, palgates agente, kes samuti PDAl piiksudes teada annavad, keda tasub noorte valikus silmas pidada. Menüüd on head lihtsad, välja arvatud asjaolu, et sportlasi vahetades ei näe vahetusekraanil rahasummat, mida nad hetkel teenivad. Seega tuleb vahetuse tegemiseks menüüdes edasi-tagasi tilbendada ja see on lihtsalt rumal.

Mängitavus üldises mõttes on kahe otsaga asi. Ühelt poolt lubatakse karbil kümne mehe Freestyle-tehnoloogiat, mis tähendab, et nende liikumist on drastiliselt parandatud. Teiselt poolt tähendab sama asi praktikas, et näiteks vastasest platsi serval jooksuga mööda litsumine on võimatu, kuna meeste nähtamatud jõuväljad lihtsalt lükkavad ühe tüübi üle platsi ääre. Ära tallu mu aura peal, tõepoolest. Lisaks lubatakse karbil Freestyle Air’i, mis peaks tähendama seda, et kui oled magusat pealtpanekut sisse lammutamas ja mingi tüüp julgeb ees tilbendada, saad oma viset muuta nagu Michael Jordan omal ajal nii palju kordi tegi. Tore, mis? Aga mina olen umbes kahekümnest üritusest ainult ühe sisse saanud. Asi võib olla muidugi minu õnnes või viskeoskuses, kuid vaevalt.

Veel üks hästi vihale ajav tõik: kaitsel on suur ülekaal. Õhkupetetud kaitsja jõuab temast mööda tuisanud, viskele läinud ründajale järele ja blokib, kaitsjad jõuavad joostes üle välja tuisanud kiirründajale kergesti kannule, sööte napsatakse vahelt vasakule ja paremale. Lisaks tehti NBA Live 2004-s liiga kerge Pro Hop ehk kerge hüppega mängijate vahele ruumi tegemine (Euroopa reeglite järgi jooks) peaaegu kasutuks. Mängitavuse parandamiseks nähakse valikute ja slideritega palju vaeva, kuid tulemus on seda väärt.

NBA Live 2005 ühtedele meeldib, teistele mitte. Arvutil aga, konkurentsi puudumisel, on see kossufännile asendamatu ost.

EA Canada, kirjastas EA Sports
Tugi: 1-2 (Internet), 1-4 (LAN)
PIII-700, 256 MB RAM, 16x CD, 1,8 GB kõvaketast, 32 MB kiirendi, Internet Explorer 6.01 + SP1, Windows 98/2000/Me/XP