NBA Live 2004
Esimene uuendus on revolutsiooni-maiguline, kuulutades lõppu 15-aastasele korvi all nõrgalt viskenupu plõksimise ajastule. Sellega kontrolliti, kas korvpallur läheb sammudesse, kust edasi oli teda praktiliselt võimatu takistada. 2004s on esmakordselt pealtpaneku / sammumineku ja viskamise nupud eraldi, mis teeb korvi lähedal rüselemise palju huvitavamaks.
Teine suur muudatus. Varasematel aastatel pühkis ründaja pärast lay-up animatsiooni käivitamist kaitsjad sujuvalt eest või teenis vähemalt vea, nüüd aga lubatakse kehakontakte, mis sunnivad ründajat raskemale viskele. Uus lähenemine annab suurtele meestele korvi all õigustatud eelise ja lubab tiimil märksa usutavamaid kaitsestrateegiaid kasutada.
Sellega kaasnevad mõned miinused: näiteks osad korviründamise animatsioonid on liiga aeglased ja kuna neid valida ei saa, võib ründaja paremalt kiiresti korvile lähenemise asemel keskele vasaku käega finger-rolli tegema minna, mis võtab märksa kauem ja lubab tagant tuleval kaitsjal viset häirida.
Kolmas suur uuendus on pro hop liigutus, millega saab pärast edukat esimest sammu kaitsja(i)st läbi murda. See on 2004 võimsaimaid relvi — pro hopi ja pealtpaneku järjest sooritamisega võib kolmesejoone juurest paari sammuga efektselt korvini jõuda. Kuigi mõne arvates pisut võimas, laseb pro hop keskenduda rohkem meeskonnale ja vähem individuaalse sportlase lõplikult kaitsjast mööda juhtimisele. Oluline on ka tähendada, et pallihoidja ei saa pärast õnnestunud pro hopi enam põrgatada ning kui ründajal pole esimese sammu eelist, liigub ta pigem korvist eemale kui selle poole. Netiliigades, millest edaspidi juttu teen, ei vaadata selle sagedasele kasutamisele hästi.
NBA Live’i suurimaid marketingilubadusi oli meeste loomulikum liikumine, saavutatud motion-capture’ides kõiki kümmet korraga. See tuleb eriti hästi esile pallita juhtudel. Uue nupuga off-ball control saab ründe praktiliselt seisma panna ja hakata valitud kutiga soodsat positsiooni otsima, kasutades katteid, lõikeid ja petteid. Pallita mäng on seni korvpallimängudes tume maa olnud ja mitmed asjatundjad peavad seda üheks potentsiaalikamaks arengusuunaks.
Audi sissevisked toimuvad samal põhimõttel. Kuigi kohati antakse pall liiga lihtsalt vastasele, on positsiooni otsimine märksa huvitavam kui lihtsalt söödunupu vajutamine. Söötmine on üldse tunduvalt parem kui 2003s: mehed enamasti teavad, millal sööta kaarega või otse ning millal liikuda edasi rünnakusse, samuti ei lange kõik valesöödud kohe vastasele, pigem saadakse esmalt näpud vahele.
Nagu kõik muud EA Sportsi tänavused meeskonnamängude sarjad (NHL, FIFA Soccer, Madden NFL) on ka siin nn slaiderid, millega meelt mööda mängu balansseerida, timmides kümnete näitajate esinemissagedust platsil. Algupärastest slaideritest on näiteks vead kehakontakti puhul liiga madal, seda soovitatakse tõsta 50-lt 80-le. Kõigi näitajate peale aga hammas ei hakka ja need ongi Live’i suurimad vead. Ründelaudu näiteks võetakse isegi 100-se slaideri puhul liiga vähe, tublisti häirib, et tagamängijad lasevad vastastel liiga palju kiirrünnakuid teha.
Peale treeningute, turniiride ja 1-1 korvpalli on siin tavapärane Dynasty Mode, mis pakub idee poolest üksimängijale piisavalt motivatsiooni viia võistkond läbi 25 hooaja. Peale dünastiapunktide, mida antakse saavutatud statistiliste näitajate eest ja millega ostetakse meestele ajutisi boonuseid lisatreeningute näol, pole selle huvi ülalhoidmiseks erilisi pingutusi tehtud. Punkte antakse nimelt alati sama taksi järgi, hoolimata veerandaegade pikkusest, sestap see üksi pusimist ei soodusta — rohkem treeningupunkte saab lastes arvutil pikke kohtumisi simuleerida. Lisaks näidatakse kauplemisekraanil nüüd võistkondade huvi sportlaste vastu. Muidu alahindab kauplemise AI superstaare endiselt ning anomaalia, kus hooaja lõppedes Bryanti või Duncani sugustele tegijatele pole kusagil piisavalt palgaruumi ja nad seepeale odavateks vaba-agentideks siirduvad, kordub taas. Samuti on ligipääs korvpallurite infole endiselt vilets. Minu soovitus oleks pärast asjaga tutvumist liituda mõne võrguliigaga kui ehitada dünastia liigas, mille 28-t võistkonda 29-st juhib puudulik tehisintellekt.
Liigad koguvad maailmas üha enam populaarsust, eriti nüüd, kui võrguviivitus pole enam probleem ja isegi rahvusvahelised mängud (USA-Korea näiteks) jooksevad päris sujuvalt. EA Sports pakub Põhja-Ameerikas küll juba mitu aastat EA Sports Online teenust, kuid see ei saa kunagi lähedale kommuuni-tundele, mida pakub osalemine liigas 28 võistkonnaga, millest igaüht juhib kompetentne inimene. Iga liigal on omad mängureeglid, hooajad kestavad tavaliselt paar kuud, iga tiim teeb nädalas umbes 5-6 kohtumist ja statistika pannakse liiga saidile. Põhja-Ameerikas on 5 head liigat kuni 150 tõsise huvilisega, paljud neist muide pere ja lastega, aga liigade veebilehti tekib üha rohkem ka eurooplastele (www.sportplanet.com/nbalive/links.shtml).
Tõsisem arvutikorvpallur vajab kindlasti ka pulti, kuna lisaks nooltele ja paremale analoogkangile (laseb freestyle’is liikuda) peab hetkega olema ligipääs ligi kümnele nupule. Vanale fännile saab sellest ajupikendus ja ekraanil võideldav lahing käib pigem kiire mõistuse kui nobedate sõrmede abil.
NBA Live 2004 tuleb esmakordselt seeria 10-aastases ajaloos 2 CD peal. Lisaruum kulub enamjaolt kommentaaridele ja mootoril valminud videodele. Muusika on mullu Snoop Doggi juhitud hiphopparitest vähem kaasakiskuvam, 14 esinejast on tuntumad Black Eyed Peas, Outkast ja Sean Paul.
Nagu enamik arvutimänge, muutub NBA sügavamaks ja raskesti õpitavamaks, ent need kel on huvi ja aega, leiavad, et see investeering tasub end kuhjaga ära.
Sport
EA Canada, kirjastab EA Sports
Tugi: 1-4 (ühe masina ees), 1-8 (Internet, LAN)
PIII-600, 128 MB RAM, 16x CD, 1,5 GB kõvaketast, 32 MB kiirendi, Windows 98/Me/2000/XP
Hind: ca 900 kr
