Sisu on lihtne. Sind palgatakse Al Capone’i relvapoisiks. Sarnane tegelane on Tom Hanksi kehastatud Michael Sullivan filmis “Road to Perdition” või, kui tõesti soovite, siis Thomas Angelo Mafias. Erinevusega selles, et siin jääd bossile truuks.
Viimasel ajal on moodi läinud Jupiteri mootori kasutamine. Lahe, NOLF2es nägime ju, kui ilusat pilti see suudab teha. Siin selle täit võimekust kahjuks esile ei tooda, kuid pilt on sellest hoolimata korralik. Viriseda annab ehk nägemiskauguse üle. Ei saa olla “Tuulises linnas” kogu aeg udu maas, see on Londoni probleem. NOLF2 on doonoriks ka muus, nt osad relvad on täpselt samade tekstuuridega, sarnased on fondid, menüüsüsteemid jm. Loomulikult esineb graafikavigu. Hotellis näiteks magab naine üle voodi ääre. Pakuks, et äkki on salajane Superwoman, kuid isegi Supermani esimeste seiklusteni on ajaliselt üle dekaadi aega.
Esimese positiivse elamuse sain, kui antikangelane Jimmy “Machine Gun” DeMora läks torujupiga kallale veel pahemale pahale. Minu suureks üllatuseks muutus torujupike iga löögiga kõveramaks ja käsi verisemaks, jäädes selliseks isegi püstoli haarates. Kui kena punane! Maania lugejad loodetavasti on harjunud minu vägivallalembusega. Verega pole tõesti koonerdatud. Isegi rottidest tuleb välja rohkem elumahla kui peaks nende suuruse juures mahtuma.
Tegelikult olen kimbatuses, mida Mob Enforceris välja tuua. Näiteks detailidele pööratakse tunduvalt rohkem tähelepanu kui seniaja odavates arvutimängudes. Aga väikesed asjad moodustavadki tervikliku pildi. Lõbusalt üllatab, kui kuulist tabatud vastase kaabu lendu paiskub, tünni ja toru “juhuslikul” kokkupõrkel esimesest vedelikku välja vuliseb ja milline on politseijaoskonna telgitagune. Leidub võmme, kes põuest plasku leiavad ja seda vaikselt kummutavad. Ja WCd isegi kasutatakse. Sinivormikandjaid eriti ei sega, kui sinna kõndima minna, kuid hotelli WCs kurikaelale peale sattudes läks onu küll raevu. Vot mille pärast 1920-ndate Chicagos hauda võis sattuda.
Aga siis muutuvad nüristavaks möödalaskmised. Linnatänavad, kus tegevust kõige rohkem, on nii tüütavalt sarnased ja algul segadusse ajavad, hiljem aga endiselt tüütavalt sarnased ja peale selle väikese pindala tõttu igavad. Tegijad said vist isegi aru, pistes sisse salaviinalao, kanalisatsiooni ja muud vaheldust pakkuvad paigad. Kuid veelgi hullemad on vead, kus seifis olema pidanud raha seal polnud või pommi pannes see lihtsalt kaob. Nii utoopilised vead, et tootja tehniline tugi ei suuda aidata. Pai teeks “kolmanda osapoole” poistele, kellede väike programm aitas murest üle saada. Kuid sellegipoolest näitab kõik tegijate viitsimatust.
Mis toob AI-ni. Muidugi NOLF2 liikumine ning kehakeel, kuid lollimad. Püsse paugutades kallale joosta… väga kaval. Selle strateegia välja mõtlemine võis päris kaua aega võtta. Mõnikord tehakse NOLF2-like kuulide eest põiklemise trikke ka, kuid see ei paranda midagi. Ka korravalvurid ajavad end neile nina alla hõõrudes De Morat taga, kuid sõõrikud on oma töö teinud, väsitakse kiirelt. Nende laiskus väljendub ka üpris harvas teiste kurjamite tagaajamises. Capone’i vastaste killerite ilmumine on aga ebameeldivalt täpselt programeerijatel paika pandud, neid tuleb kindel (suur) hulk kindlatest paikadest kindlal ajal, kui sa oled juba kuskilt punktist läbi. See teeb linna peal liikumise ohtlikuks. Majade vahele põigates on raudselt oodata suurt madinat. Ilmutakse ei tea kust ei tea kuidas, kindlasti aga mitte nii efektselt kui Doom 3s.
Helitausta poolt kummardus Joe Tessio ridade lugejale. Eht Mafialik, kohe aru saada, et selle onuga pole mõtet jamada (kui just ei taha, et naine sinu elukindlustuse raha ruttu kätte saaks). Ka De Mora näitleja teeb head tööd, kuid tema hääl tundub palgasõduri kohta liiga leebe. Ainukesed originaalsed kogemused on põhimenüü muusika ja inimeste hääled, jutud, dialoogid. Viimased vähemalt pole igavad, mõnusa ajakohase aktsendi ja mafiameeste naljadega. Hea, et Maanias enam numbreid ei anta, sest hinnata oleks raske. Muud heliefektid võetud jällegi NOLF2st. Töödeldud toodangule veidi värsket kaupa juurde lapitud ainult.
Mis kokku saame? Hea idee, odav teostus. Väga healt doonorilt verd ammutatud, kuid see lastud ära hüübida. Aga kuna osad omadused, nagu verel värv, alles jäänud, siis väga jube ei ole. Ei taha väga võimast arvutit, kuid näeb täitsa OK välja. Lugeja otsustada, mina proovisin ja ei kahetse. Parem kui hilisema aja hinnakonkurendid Dead Man’s Hand või Marine Sharpshooter II: Jungle Warfare. Aa, miks kirjutasin alguses Contract J.A.C.K.-ist? Kõik kindlasti ei tea. See on NOLF2 lisa, kus peategelane teenib samuti paugutamisega leiba.
FPS
ValuSoft
Tugi: 1
PIII-500 (1 GHz), 256 MB RAM, 700 MB kõvaketast, 4x CD, 32 (64) MB kiirendi,
Windows 98/Me/XP
