Mis on stress?


Kosmeetika, meik, meikimine, ilu, välimus
Foto: Vallo Kruuser

Me arvame liiga tihti, et stress on vaimne või emotsionaalne pinge, kuid füsioloogiline ja füüsiline stress on samuti tähtsad. Stress võib mõjutada sinu enesetunnet, mõtlemist ja käitumist. Aga ka seda, kuidas su keha töötab, sest mõistus ja keha suhtlevad pidevalt.

Mis on stress?

Stress põhjustab hormoonide sööstu sinu kehasse. Kui su keha tajub stressi, reageerib sellele aju piirkond nimega hüpotaalamus, mis stimuleerib organismi tootma hormoone nagu adrenaliin ja kortisool.

Need hormoonid aitavad sul toime tulla sinu ees seisvate ohtude ja pingetega, seda tuntakse ka kui “võitle või põgene” reaktsiooni.

Adrenaliin tõstab südame löögisagedust ja vererõhku ning annab lisaenergiat. Kortisool, tuntud ka kui stressihormoon, kasvatab samuti lühiajaliselt energiat, vallandades vereringesse glükoosi. See peaks aitama inimesel võidelda või põgeneda. Sel hetkel otseselt vähevajalikud kehafunktsioonid, nagu seedimine, tõrjutakse tagaplaanile.

Keha reaktsioon stressile reguleerib end üldiselt ise ehk hormoonitaseme langedes taastuvad ka pulss ja vererõhk normaalsele tasemele.

Kõik vajavad teatud määral stressi või pinget, et hästi elada. See ajab sind hommikuti voodist välja ja motiveerib päeva jooksul tegutsema. Probleemseks muutub stress siis, kui seda on kas liiga vähe või liiga palju.

Stressivähesus tähendab, et keha on alastimuleeritud. Kui stress on liiga intensiivne või on kõrgel tasemel liiga kaua, vallandab keha stressihormoone pika perioodi vältel. See tõstab füüsiliste terviseprobleemide (peavalud, kõhuärritus, kõrge vererõhk) riski tunduvalt. Äärmistel juhtudel kerkib ka insuldi või infarkti oht.

Seotud lood:

Sagedamini viib stress psühholoogiliste probleemideni. Stressi mõjul võivad inimesed tunda usaldamatust, ärevust ja hirmu, mis omakorda võib viia suhete purunemiseni nii kodus kui tööl. Stressil on ka võtmeroll ärevushäirete ja depressiooni kujunemisel.

Pikaajaline stress võib mõjuda hävitavalt ka immuunsüsteemile ja muuta organismi vastuvõtlikumaks viirusnakkustele. Uuringud on ka näidanud, et tööl kroonilise stressi all kannatanud inimestel oli suurem tõenäosus omandada seedehäire, mis on kombinatsioon diabeedist, kõrgest vererõhust ja ülekaalust.

Stressi põhjused

Stressi võib elus põhjustada mis iganes: keerulised suhted, töö, rahamured jne. Kui inimene on stressis, võib see mõjutada tema võimet tulla toime vastutusega. Ja see omakorda kuhjata stressihunnikusse veel mitu labidatäit probleeme. Võitlus haigusega võib sedasorti stressi võimendada.

Sageli tunnevad inimesed liigset stressi mingi sündmuse tagajärjel. See ei pea ilmtingimata olema negatiivne (nt lähedase surm, koondamine, lahutus), vaid ka positiivset laadi (uus partner, uus töökoht, puhkusereis).

Stressitunne võib ilmneda lühikese aja jooksul või olla krooniline. Viimast nt juhul, kui keegi üritab kohaneda pikaajalise töötusega või on halvas suhtes ummikusse jooksnud.

Inimestel on stressiga toime tulemiseks erinevad viisid. Mõned olukorrad võivad ühele tunduda motiveerivatena, kuid on teisele hoopis koormavad. Hiljutised uuringud on viidanud, et meie iseloom ja geenid on tugevalt seotud ehk õppides tundma oma vanemaid, õpime tundma ka enda võimalike stressoreid.

Kas treenimine aitab?

  • Treenimine aitab aktiveerida aju heatuju neurotransmitterite (endorfiinid) tootmist.
  • Regulaarne treening võib tõsta enesehinnangud ja tuju, parandada une kvaliteeti ning kahandada depressiooniriski.
  • Treenimine võib alandada raskete haiguste riski (nt südamehaigused, insult, diabeet, vähk).
  • Võib alandada varajase suremise riski kuni 30%.
  • Teadliku treenimisega peaks kaasas käima teadlik toitumine ja tasakaalus toidulaud, kust ei puudu ka lihastööd parandavad mineraalid (nt magneesium).