Mis juhtub siis, kui üks terve riik läheb pankrotti?
Nõnda uuris Fortelt rubriigi Lihtne küsimus ja tark vastus vahendusel lugeja nimega Rait. Lühikese, ent põhjaliku vastuse andis Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur: "Riikide puhul klassikalisest pankrotist rääkida me siiski ei saa, jutt saab olla ikka defaultist – riigi suutmatusest oma kohustusi täita."
Vitsur jätkab:
"Vahe on selles, et riikide puhul ei minda maksejõuetuse puhul lõpuni nagu ettevõtete puhul, vaid nad aidatakse ühel või teisel moel siiski jalule. Reeglina püütakse seda teha enne, kui riik on sunnitud end maksevõimetuks tunnistama ja jätma oma finantskohustused täitmata. Nii on olnud enamikes riikides, kes viimasel ajal IMFilt abi saanud.
Siiski mahub viimase paarikümne aasta sisse ka kaks sellist juhtu, kus kaks küllalt arenenud riiki on vaatamata saadud abile olnud sunnitud teatama, et nad oma välikohustusi täita ei suuda. Need on Venemaa 1998 aastal ja Argentiina 2001 aastal. Kui riikide suhtes rakendataks sama malli kui ettevõtete puhulgi, oleks vähemalt Argentiinas võinud alata pankrotiprotsess. Venemaal ilmselt mitte, sest seal polnud tegemist kestva maksejõuetusega, vaid 90 päevase moratooriumiga teatud kohustustele.
Kuid see mis juhtus, oli mõlemas riigis küllalt ühesugune. Esiteks odavnes neis maades rahvuslik valuuta dollari suhtes tunduvalt. Venemaal näiteks kaotas rubla ühe kuuga kaks kolmandikku oma väärtusest. Terve rida panku ja ettevõtteid pankrotistus ning inimeste elujärg halvenes lühiajaliselt tuntavalt. Mõlemas riigis vähendati tugevalt valitsuse kulutusi.
Samas parandas rahvusliku valuuta odavnemine mõlemas riigis välistasakaalu. See on, tänu impordi kallinemisele ja ekspordi konkurentsivõime suurenemisele jäi riiki tunduvalt enam valuutatulusid kui varem, mis omakorda tähendas suuremat võimet oma väliskohustusi täita. Lisaks sellele aitas mõlemas riigis maksevõime parandamisele kaasa väliskohustuste osaline restruktureerimine. Venemaad aitas loomulikult täiendavalt veel nafta hinna tõus.
Aegajalt kirjutatakse ka maksejõuetute riikide (tavaliselt on need kõige vaesemad arengumaad) võlgu osaliselt maha.
Kui nüüd tulla Kreeka juurde, siis vaatamata Kreeka suutmatusele oma kohustusi täita, püütakse ka defaulti vältida ja lisaks täiendavatele ja turutingimustest soodsamatele laenudele Kreeka kohustusi kavatsetakse restruktureerida. See tähendab, osa võlgadest kantakse maha, osal vähendatakse intresse ning osal lükatakse maksetähtaegu edasi. Kuid vaatamata kõigele ei saa me ka Kreeka puhul rääkida pankrotist, sest ilmselt ületavad Kreeka varad tema kohustusi tunduvalt.