Millal saavad doonoriteks ka ravimeid tarbivad inimesed?
Lugeja küsimus täispikkuses:
"Minu teada ei sobi doonoriks inimesed, kes tarbivad regulaarselt mõnda ravimit. On vist enam-vähem õige üldistus, et inimeste osakaal, kes tarbivad mõnd ravimit, on kasvav suurus (eeldades, et vererõhu ja muude eluaegsete haiguste ravimite tarbijate hulk suureneb).
Kas doonorikõlbulikud inimesed saavad kunagi otsa ja loodus hakkab karmi valikut tegema (s.t inimesi ei saa päästa, sest doonoriveri on defitsiit)? Või on toimunud areng ka selles teaduses, et varsti saavad anda verd ka need isikud, kes tarbivad regulaarselt ravimeid?"
Vastab SA PERH Verekeskuse juhataja Riin Kullaste:
"Regulaarne ravimite tarvitamine iseenesest on harva vereandmist piirav tegur, pigem on põhjuseks haigus, mille tõttu seda ravimit võetakse.
See tendents, et inimkond vananeb ning on ühtlasi haigem, on meil vereteenistuses hästi teada. Doonoriverd vajavate inimeste arv kasvab ning doonoriks sobivate arv kahaneb. Meil Eestis ei ole see probleem küll väga suur, sest meie doonorid on väga noored – 70% neist on alla 35 aastased, rohkem on mures nö vanad lääneriigid – Saksamaa, Prantsusmaa jne – sealsed noored ei ole väga aktiivsed doonorid.
Probleemile ei ole ühest lahendust, väljapääs on mitmete lahenduste koostoimes. Ühelt poolt tuleb tuua doonorluse juurde võimalikult palju noori terveid inimesi, teiselt poolt vähendada doonorivere vajadust, võtta kasutusele vähema verekaotusega operatsioonitehnikaid, välja töötada doonoriverd asendavaid ravimeid jne. Võin öelda, et lahenduste otsimisega tegeldakse aktiivselt ja me ei pea kartma looduse karmi valikut.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!