Miks kipuvad katused sisse kukkuma just sulailmaga?
Võrdluse võiks tuua soolaga: sool muutub teatavasti kõrge õhuniiskuse mõjul kergesti niiskeks või isegi märjaks. Ruumala oluliselt selle juures ei muutu, kaal aga küll, st sama kogus soola muutub niiskumise tõttu raskemaks. Lisaks on veel oluline see, et sulailmaga tuleb tavaliselt õhku niiskust juurde (ilm on tihti udune), seega on rohkem niiskust, mida lumi saab käsna kombel endasse imeda.
Samal ajal ilmselt ka kondenseerub veeaur lumele, sest sulaga on õhutemperatuur üle nulli, lume temperatuur aga nulli juures, õhuniiskus väga kõrge, nii et kondenseerumine on tõenäoline. Näitena võib tuua külma veepudeli - kui see sooja tuppa tuua, siis kattub see kiiresti veeauru kondenseerumise tõttu veetilkadega. Kui sajab lörtsi või vihma, siis muidugi annab seegi lumele raskust juurde (sulale minekuga kaasnevad tihti vedelad või poolvedelad sademed).
Seega muutub lumi õhuniiskuse või ka lörtsi ja vihma mõjul raskemaks. Lume massi muutus on suurusjärgus mõni protsent. Erandina võib märkida nn kuiva sula, kui õhuniiskus on madal ja ilm väga tuuline, siis võib lume kaal hoopiski väheneda. Kui on miinuskraadid, siis väga kõrge õhuniiskuse ja vaikse ilma tõttu tekivad peamiselt lumikatte pinnale lisakristallid (näiteks võib härmatis lumepinnale tekkida).
Ehkki lisakristallidest tulenev lumekoguse kaalu kasv on küll enamasti vähem tähtis kui õhuniiskusest ja vihmast tulenev, võib mõnikord see siiski olla oluline - näiteks möödunud talvel oli enam kui nädal aega paks härmatis ja see tegi vähemalt puudele küll kahju. Aja jooksul toimuvad lumikattes mitmesugused protsessid ja nähtused, nagu lume kokkuvajumine ja rekristalliseerumine, mille tõttu muutub lumi tihedamaks.
Kui läheb sulale, siis hakkavad sulalumemassid liikuma. Selline masside liikumine, raskuse (rõhu) ümberjaotumine ja kohatine lume kuhjumine võivad ka teha kahju.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!