Miks kanepit suitsetanu verd loovutada ei tohi?
Delfi lugeja BoraBora kirjutas Rahva häälde loo sellest, kuidas temast pärast Amsterdamnis legaalselt kanepi proovimist verekeskuses ohtolik doonor sai. Lugeja oli oma elus verd loovutanud juba 14 korda ning oli nördinud ja jahmunud, miks kanepi proovimine teda nõnda ohtlikuks tegi. Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste annabki nüüd temale ja kõigile teistele lugejatele sel teemal kommentaari:
"Verekeskuse jaoks on doonorvere kogumise puhul vaieldamatult kõige tähtsam patsientide turvalisus. Lisaks täiskasvanud patsientidele vajavad doonorverd ka vastsündinud ja isegi veel sündimata lapsed, kelle habras elu doonorvere kvaliteedist sõltub.
Iga annetatud veredoosi uuritakse verega ülekantavate nakkustekitajate suhtes, kuid organismis olevat nakkustekitajat ei ole võimalik tuvastada peiteperioodi jooksul. Nakkustekitajatel on erineva pikkusega peiteperioodid ja seetõttu on otsustatud, et kuus kuud on optimaalne aeg võimalike nakkustekitajate tuvastamiseks. Eestis on nakkuskandlus üks Euroopa kõrgeimaid ja seetõttu peame olema ka pisut karmimad.
Meie ohutusmeetmed on ennetavad ja tugevalt võimendatud, riskirühmadega seotud piirangud on täpselt määratletud. Doonori küsimustikus (küsimus nr 23) küsitakse uimastite kasutamise kohta viimase 12 kuu jooksul, see küsimus puudutab ka kanepi kasutamist. Pooleaastane piirang ei ole tegelikult ületamatu, arvestades, et meie doonorid annetavad verd keskmiselt 1,5 korda aastas. Verekeskus ei anna doonoritele eluviisile moraalseid hinnanguid, vaid rakendab ettevaatusmeetmeid doonorvere maksimaalse ohutuse tagamiseks.
Eesti on seni olnud väga kõrge vereohutuse tasemega riik ning meie doonorvere kvaliteet on väga hea. Õnneks on Eestis piisavalt ka praegu kehtestatud tingimustele vastavaid doonoreid, kelle abiga me saame haiglate verevajaduse katta, nii et põhimõttelisteks muudatusteks Eesti vereteenistused praegu vajadust ei näe."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!