Meie tulevik: kas sinine taevas või suurlinnade sudu?

 (6)
Meie tulevik: kas sinine taevas või suurlinnade sudu?
Foto: Toyota Baltic

Sõiduautode tehniline areng on teinud viimastel aastakümnetel kiire hüppe. Vähenenud on autode kütusekulu, suurenenud sõidumugavus, ilmavalgust on näinud hübriid- ja elektriautod, samuti mitmed tehnilised lahendused, millest mõned aastad tagasi ei osatud unistadagi. Kui uued autod on juba niivõrd head, tekib küsimus, milleks on vaja arendada alternatiive bensiinile ja diiselmootoritele?

Kui võrrelda Euroopa, Aasia ja Ameerika tarbijate autoostu eelistusi sõiduki mootori järgi, torkab silma eurooplaste, sealhulgas ka Baltimaade, “diisli-armastus”. Mis võib olla selle põhjuseks? Kindlasti on üheks argumendiks säästlik mootor. Kuid kütusekulu välja jättes on veel üks väga oluline aspekt, millest eriti ei räägita – emissioon, mille vähendamise eesmärk oli hübriidtehnoloogia arengu oluliseks tõukeks.

“Nähtamatu” saaste

Saaste teema on kõige aktuaalsem linnakeskkonnas. Kui CO2 paiskub atmosfääri, peetakse selle mõju eeskätt globaalseks läbi kasvuhoone-efekti tekkele kaasaaitamise. Kuid lämmastikdioksiidi (NOx) ja tahmosakeste emiteerimisel, mida teevad just diiselmootorid, on ohustatud inimeste tervis – nimetatud ühendid “vajuvad” õhus linnaruumi ning on linnakeskkonnas elavatele inimestele tunduvalt kahjulikumad, kui seni arvatud.

Seotud lood:

Eelmisel aastal tutvustas Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) uuringut, mis näitas seost diiselmootorist tuleneva õhusaastatuse ja vähktekitajate vahel. Uuringu tulemusel tõsteti diisli heitgaasid kartsinogeenide 2A rühmast klassi 1A, kuhu kantakse kõik kindlalt vähki tekitavad ained. Seevastu bensiini heitgaasid jäid endiselt “tõenäoliselt vähki tekitavate ainete” rühma, kuhu need klassifitseeriti 1989. aastal tehtud uuringute tulemustel.

On leitud, et kui kasutada diiselmootorit külmades oludes ja panna see kõrvuti sarnaste omadustega hübriidiga, siis diisel tekitab ühe päevaga sama palju kahjulikke osakesi kui hübriid ühe kuu jooksul – ehk 30 korda enam. Kui mõelda, kuidas me enamasti autosid mööda sõitmas näeme, ainult üks reisija sees, teeb see kokku väga suure keskkonnakoormuse.

Kui vaadata kaugemale

Kohalikul kogukonnal on ehk mõneti keeruline mõista hübriidide keskkonnasõbralikkuse argumente, sest Tallinna kesklinnas ei kohta me sellist sudu nagu teistes maailma suurlinnades, olgu selleks siis Milano või Shanghai. Näiteks Hollandis maksustatakse diiselsõidukeid seadusest tulenevate ettekirjutustega, et ennetada samalaadse keskkonnaolukorra teket naaberriigi Belgiaga, kus on õhusaaste tase väga kõrge. Hübriidi soetamine Hollandis on diiselmootoriga võrreldes kordades soodsam ning see peegeldub ka Hollandi maanteedel, kus sõidab kordades enam hübriidautosid.

Igaühe vajadus ja vastutus

Hübriidide kasuks jääb edaspidigi kõnelema nii madal kütusekulu kui keskkonnasäästlikkuse aspekt. Õnneks näeme müüdud hübriidide arvu pealt (maailmas üle 5 miljoni Toyota ja Lexuse hübriidi mudeli, Euroopas üle 500 000), et “roheliste” sõidukite eelised – nii sõitjale kui ka keskkonnale – on hakanud üha enam autojuhtide teadvusesse jõudma.

Vaata ingliskeelset videot, kuidas diiselmootori heitmed meie tervist mõjutavad ning mida on ette võetud, et olukorda parandada: