А. Rüütel

Lugupeetud rahvasaadikud! Moskvast saabunud teadetel on seal võimu üle võtmas NSV Liidu Riiklik Erakorralise Olukorra Komitee, kes on saatnud tänavatele relvajõud. Praeguseks pole veel selge, mil määral see organ tegelikult kontrollib olukorda Nõukogude Liidus. Täna kella 11 paiku helistas mulle Balti Sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Kuzmin ja teatas erakorralise seisukorra sisseseadmisest meil. Ta nõudis kõigi relvastatud üksuste laialisaatmist ja elanikkonnalt relvade äravõtmist. Kindralpolkovnik Kuzmin informeeris ka koosolekute keelustamisest. Täna hommikul oli koos Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi poolt käesoleva aasta 13. jaanuaril moodustatud Erakorraline Kaitsenõukogu.

Vastuvõetud avalduses kutsutakse kõiki rahulikkusele ja meelekindlusele. Dokumendis kinnitatakse kurssi 3. märtsi referendumil väljendatud rahva tahte elluviimisele, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. Tund aega tagasi oli koos Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium. Nagu nähtub meieni jõudnud teadetest, on sündmuste praegusel etapil peamine liikumapanev jõud relvajõud.

Erakorralise Olukorra Komitee koosseisus on ka mitme muu ametkonna esindajaid. NSV

Liidu presidendi saatusest pole informatsiooni ja tema kõrvaldamise seaduslikkust pole seni mitte millegagi tõestatud.

Venemaa juhtkond on väljendanud oma otsustavat vastuseisu, kutsudes üles korraldama streike, mitte alluma võimu haaravatele struktuuridele. Kuigi Erakorralise Olukorra Komitee viitab rahva tahtele kui oma tegevuse alusele, on selle loomist infoagentuuride andmetel toetanud seni ainult NSV Liidu Liberaaldemokraatlik Partei ja Eestis Interliikumine.

Nende organisatsioonide vaateid on avaliku arvamuse uuringute kohaselt toetanud vaid mõni protsent elanikest. Kogu Eesti töötajaskonda ühendav Eestimaa Ametiühingute Keskliit on selgelt väljendanud oma negatiivset suhtumist riigipöörajatesse. On saabunud hetk, kus iga organ, liikumine, ühendus ja partei peab selgelt ja keerutamata rahvale välja ütlema oma suhtumise. Seaduse, sealhulgas NSV Liidus erakorralist olukorda käsitlevate aktide kohaselt on tegemist kuritegelike aktsioonidega, mille eest ajalugu kunagi veel vastust nõuab. Iga Eestimaa inimene peab teadma, et ühtki tema sammu ei jäeta praeguses olukorras tähelepanuta. Igaühel tuleb kunagi vastutada oma järeltulijate ees.

Me oleme otsustavalt solidaarsed Venemaa juhtkonnaga, kes neil tundidel on endale võtnud pearaskuse diktatuuri peatamise eest käivas võitluses. Talvel tuli Boriss Jeltsin raskel tunnil meile appi, nüüd on meie kord kutsuda kogu maailma toetama Venemaa seaduslikku võimuorganit. Ka Ukraina on astunud põhiseadusevastase aktsiooni vastu. Küsimuse all on kogu rahvusvahelise olukorra edasine areng ja ainult kogu demokraatliku maailma resoluutne tegevus võib peatada neid, kes taas püüavad suruda NSV Liitu tagasi minevikku.

Balti riigid on praegu erilises olukorras. Erakorralise Olukorra Komitee dokumentides on selgelt astutud välja Balti rahvaste poolt demokraatlikult valitud riigivõimuorganite ja rahva huve väljendavate liikumiste, parteide ning muude ühenduste vastu. Seepärast on tarvis võtta meetmeid nende tegevuse tagamiseks sündmuste mis tahes arengu korral. Tuleb kasutada erivolitustega organeid, vahendite detsentraliseerimist ja rakendada muid meetmeid vastavalt iga organi eripärale, seadustele ja võimalustele. Kõik, mis toimub, fikseeritagu nii ajaloole kui ka kogu maailma avalikkusele. Siin kannavad erilist vastutust ajakirjanikud ja tegelikult iga inimene. Meie protest реаb olema kuuldav ja tugev, kuid samas ei tohi me ette võtta midagi sellist, mis seaks ohtu meie rahva ellujäämise ning vabadusürituse.

Eesti Vabariigi seadusi täita on meie kohus. Ülemnõukogus peaks andma Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erivolitused küsimuste operatiivseks lahendamiseks tekkinud olukorras. Iga töökollektiivi ja perekonna suhtumine võiks selguda kas või kõige väiksema sündmuse najal. Veel ei oska ma öelda, milline on olukord 23. augustil, kuid see päev peaks kujunema meile kõigile äärmiselt tähtsaks. See võib olla lõkete päev vastavalt varasematele plaanidele. See võib olla vaikse vastasseisu päev. See võib olla musta lindiga küünla päev. Me vajame praegu üksteist rohkem kui kunagi varem. Unustame ja jätame kõrvale kõik teisejärgulised erimeelsused ja keskendume peamisele. Ainult tarkus ja visadus viivad edasi igas olukorras.

Rahvas on ärganud ja teda võib vaid väevõimuga lühikeseks ajaks maha suruda, vabadusiha aga inimeste peast välja ei peleta. Eestimaa rahvas peab praegu olema tugev oma vastuseisus, toetuses teistele diktatuurivastastele jõududele, oma põlguses kollaboratsionistide ja teiste vaenutsejate vastu. Kommunistlikud dogmad ja täägid pole maailma ajaloos suutnud midagi üles ehitada. Nad saavad oma tahet peale suruda vaid ajutiselt, kuid see teadmine ei võta meilt valvsust ega tee olematuks praegust suurt ohtu. Iga rahva suurus ilmneb katsumuste tunnil.

Eesti rahvas peab suutma olla suur. Kindlust teile kõigile!

---

Ülemnõukogu juhataja tänase seepeal hr. Rüütlit ning pöördus saadikute poole üsna murelikult:

Lugupeetud Ülemnõukogu, kallid kolleegid! Ma usun, et te kõik mõistate olukorra tõsidust.

Siin liigseid sõnu tarvis ei ole. Lähtudes sellest, teen kõikidele saadikutele ettepaneku mitte lahkuda Toompea lossist kuni erikorralduseni. Võimalik, et meil tuleb siin viibida kauem. Võtke ühendust oma lähikondlastega, et teie pärast ei muretsetaks.

Kuulutan välja vaheaja ja palun oma töökabinetti vanematekogu. Töö algusest antakse teada.