Viimane, 660-bitine võti õnnestus enamikel tutud viirusetõrjetel lahti murda, aga 1024 bitine võti on juba kõvem pähkel, kirjutab Arvutikaitse.ee.

See viirus levib peamiselt spämmiga ja krüpteerib arvutis leiduvad tähtsamad (DOC, TXT, PDF, XLS, JPG, PNG, CPP, EXE jms) failid, nii et tavakasutaja neid enam avada ei saa. Avamise jaoks on aga vaja lahtikrüpteerijat, mida saab osta ainult viiruse autorilt.

Lähemalt saab lugeda Arvutikaitse.ee kodulehelt.