Lapse liikumist mõõtis spetsiaalne käekellataoline randmeseade. Reaktsioone stressile aga Trieri sotsiaalse eksperimendiga, mis on rahvusvaheliselt kasutusel olev stressiaktiivsuse mõõdik. Eksperimendi käigus räägivad lapsed loo ja täidavad väikese paneeli ees ülesandeid. Eesmärk on, et olukord oleks lastele piisavalt põnev, kuid mitte liiga stressirohke.

Tulemused näitasid, et nädala jooksul füüsiliselt aktiivseimad olnud lapsed reageerisid pingelisele olukorrale kõige rahulikumalt. Vähemaktiivseil vastupidi mõõdeti suurim kortisoolitase.

8-aastaste laste puhul ei täheldatud stressitaluvuse osas soolisi erinevusi, kuid 12-aastaste rohkem liikuvate tüdrukute hommikune kortisoolitase oli madalam kui väheliikuvatel, ent poiste puhul sellist erinevust ei täheldatud.

Uuringuid juhtinud psühholoogi Silja Matikaineni sõnul mõjutas igapäevane liikumine stressile selgelt positiivset ja vähendas psühhiaatriliste sümptomite tõenäosust.

Lastele soovitatakse üldiselt päevas vähemalt tunni jagu liikumist, kuid pigem isegi rohkem. Oluline on, et see ei muutuks liialt koormavaks ja samal ajal ei kaasneks sellega liigset soorituspinget, mis omakorda stressitaset tõstab. Seepärast on nt väheliikuvate laste jaoks sisukas kehalise kasvatuse tund ülioluline. Seepärast on nt väheliikuvate laste jaoks sisukas kehalise kasvatuse tund ülioluline.

***
Kas tead, milline on sinu stressitase ja võimekus stressiga toime tulla? Ei ole kindel? Osale terve Eesti stressitestil ja saa enda kohta rohkem teada! Testi pääsed täitma SIIT.

Jaga
Kommentaarid