1. Aafrika pingviinide (prillpingviinide) arv on saja aastaga 90 protsenti vähenenud. Kui varem põhjustas nende vähenemist munade tarvitamine inimese poolt, siis nüüd on nad lisaks segavale merereostusele veel ühe probleemi ees: nad on nälga jäämas, sest nende kandi kalavarud on välja püütud.

2. Teravkoon-krokodill on küll kõikjal oma asualal kaitse all, ent püsib ikkagi vaid olemasolu piiril. Seadusega lubatult kaimaneid küttivad jahimehed lasevad ebaseaduslikult ka teravkoonusid. Ka kummitab neid elupaikadest ilmajäämine, sest linnas see krokodill elada ei saa.

3. Vesipühvleid on Aasias palju kodustatud, aga nende vabas looduses elavad liigikaaslased võivad olla väljasuremise piiril. Metsikuid vesipühvleid on alla nelja tuhande ning neidki ahistab elupaiga kaotus, jahipidamine ning ristumine teist liiki pühvlitega.

4. California kondoreid, oma osariigi sümboleid, oli 1980. aastal metsikus looduses alles vaid kaheksa, selle põhjusteks küttimine, mürgitamine ja elupaikade hävimine. Vahepeal võiski neid kelmika väljanägemisega linde näha vaid kaitsealadel. Ent nad viidi uuesti vabasse loodusesesse ja looduskaitsjate intensiivse töö tulemusena koorusid 2002. aastal esimesed tibud lindudel, kes 1990ndate lõpul vabadusse naasid.

5. Kalakassi püütakse kaitsealusena ikkagi, soovitakse saada nii liha kui ka - hullem veel - kalakassi kehaosi, millel arvatakse olevat maagiline võim. Ja ka kalakassi toitu - kalu - on väheks jäänud.

6. Galápagose elevant-kilpkonni on jäänud väga väheks, sest neidki on arutult jahitud alates aastast 1600. Nüüd on nad küll kaitse all, kuid noorukesi pehmeid kilpkonni ohustavad võõrliigid: rotid, kassid ja koerad.

7. Ibeeria ilves on võib-olla maailma ohustatuim kaslane, kes põgeneb samuti inimese eest. Ilvese puhul on määravaks see, et lemmiktoidu küülikute arv on kahanenud oluliselt. Ka jäävad need kaslased lõksudesse ja kipuvad sööma rebastele pandud mürki.

8. Indianas elutsev lendlane ei armasta kinnisvaraarendust ja põllumajandust ning on jäänud viimasel ajal väga haruldaseks.

9. Nenelagle on Hawaii sümbol ja õnneks on looduskaitse tema puhul imet teinud. 1949. aastal oli neid vaid kolmekümne ringis, nüüd aga tuhatkond.

10. Madagaskari lamesabageko igatseb aga seda, et ei hävitataks Madagaskari vihmametsi. Ta on armastatud lemmikloom, mida tema välimuse juures ei maksaks imeks panna, aga loodusest võib ta looduse puudusel otsa saada.