Kulla salapärane tekkelugu | Kaevates üles kogu maapõues olev kuld, saaks kogu maakera pinna katta umbes 30 cm paksuse kullakihiga!

Vahel on kasulik mõelda üsna igapäevaste asjade päritolule. Võtame kasvõi sõrmuse oma sõrmes. Meie jaoks on tal kindlasti mingi eriline märgiline tähendus. Väärtust lisab aga teadmine, et sõrmuse kuld on üsna haruldane metall – ja seda mitmes mõttes, nagu kohe näeme.

Kulla, nagu ka kõige muu teekond algas mittemillestki. Kuidas mittemillestki saab järsku miski, on huvitav ja väga keeru- line nähtus. Seletust aine tekkeprotsessile otsivad nii osakestefüüsikud, kosmoloogid kui ka teoloogid. Meie peame tänasel päeval piirduma teadmisega, et just alghetkedel said paika kulla tekkimise ja levimise kirjeldamiseks olulised jõuvahekorrad: kui tugevad on omavahel võrreldes neli teadaolevat põhijõudu – tugev ja nõrk tuumajõud, elektromagnetism ja gravitatsioon. Aga juba üks sajamiljardiksekund pärast algusmomenti oli maailmaruumi arengu ja seega ka kulla teekonna pilt mõnevõrra lihtsam. 

Üleüldine paisumine ja jahtumine viisid selleni, et hakkasid tekkima meile juba tuntud osakesed, mille omadusi on võimalik tundma õppida kallites kiirendites.