Kui oled ostnud paadi… avasta Soomet
Võid panna väikese paadi, kanuu või süsta treilerile, ka auto katusele ja teele — Helsingi poole.
Süsta, kanuu ja sõudepaadimeestele soovitaks Helsinkist võtta suund Gustavi`sse, sealt Ahvenamaale. Veel Soome järvedele, miks mitte ka Saima kanalile. Sama võivad teha ka väikeste mootorpaatidega matkajad. Soomes, ilusas kohas, paat treilerilt vette ja …
Aga enne seda toimingut osta ikka kohalikust kioskist matkakaart, kui sa enne matkale minekut pole Eestist jõudnud seda veel muretseda.
Kõige paremad matkaideed tulevad siis, kui meri veel jääs. Väljas sajab lund. Istud laua taga kaminatule paistel, paberist merekaardi album ja kohvikruus ees, kallad kohvi, lehitsed albumit, loed kohtade nimesid, meenutad: siin ja siin, olen käinud — ilus oli, selles kohas ei käinud ja siis, see idee tulebki — nagu Pegasus tiibade lehvides.
Natuke suurema mootorpaadi puhul too see treileril Tallinna. Siis on kindlasti juba vaja aku ja siseantenniga autonoomset GPS plotterit koos sinnakuuluva merekaardikiibiga. Toksi plotterisse sisse teepunkid Piritalt Naissaare Põhjatippu ja sealt otse Porkkalasse. Porkkala sissesõidu teepunkti koordinaadid on: N 59 kraadi 54.000` ja E 024 kraadi 23.800`. Siit edasi saad juba saarte vahele sisse sõita silma järgi, mööda liitsihti.
Tee nendest teepunktidest marsruudijoon (see marsruudijoon on kõige lühemaks ja ohutumaks teekonna tähistuseks Piritalt Porkkalasse — Eestist Soome). Soome rannikul pole muud vaja jälgida kui elektronkaardilt 2,4 m väikelaevatee punktiirjoont ja püsida sellel.
Kui oled Soomes ja siseväilades ära eksinud, aitab väikelaevatee punktiirjoon alati Su kuhugi suuremasse sadamasse. Ikkagi on soovitav kaasa veekindlas kilekotis kaasa võtta ka paberkaardi album, see on selleks kui plotteri aku aga tühjaks saab. Vaata, või kuula ilmateadet!
Nüüd lase oma mootorpaat slipilt vette, paiguta auto koos treileriga parklasse ja olles Pirita muulide vahelt välja jõudnud, võta algul kurss risti üle suure laeva tee. Ära sega suurte laevade liikumist! Hoia nendest eemale, see käib ka väikeste purjekate kohta, mis siis, et reegel ütleb, et mootorlaev peab teed andma purjelaevale.
Kui oled suure laeva tee ületanud, keera kurss oma plotteris olevale marsruudijoonele.
Jõudnud õnnelikult Porkkalasse, saad puhata, tervist taastada, kohvi juua ja bensiini tankida kenas jahisadamas, mille nimi on Dragensviken.
Edasi on Sul võimalik liikuda kahes suunas: Hanko või Helsinki poole, mõlemad on huvitavad.
Hanko poole liikudes külasta näiteks Inkoo laevatee äärde jäävat kalarestorani Jakob Ramsjö`t, või kaunist Elisaari jahisadamat. Ära lase ennast heidutada sellest, et sinna jõudmiseks pead sõitma mööda kitsukest veeteed heinamaade vahel — vett jagub seal ka suurtele kiiljahtidele!
Nüüd võid keerata enne Björnholmeni saart paremale Tammisaari või käia Hankos, mis oma soola-ja küünla aitadega on ise märkimisväärne vaatamisväärsus.
Hankost edasi tulevad juba Hiitise saar, Rosala sadama ja Viikingi muuseumiga.
Ahvenamaa poole jäävad aga Jurmo kaljusaar koos Lõuna-Ameerika laamadega, Kökar oma kirikuga, Degerö, Rödhamn või Mariehamn, kus tegevust kui palju…
Turu poole jäävad Kasnäs, Nauvo, Airisto ja Naantali.
Kui aega on, võib sealt edasi minna Uusikaupunkisse, Raumasse ja piki rannikut ülesse, kasvõi Botnia lahe lõpusoppi Torniosse välja. Sealt Rootsimaa rannikut pidi läbi Höga Kusteni tagasi.
Suuremate alustega matkajatele selline soovitus: iga sadamakapteni unistuseks on see, kui külaline teavitab oma tulekust ette. Hooaja tipphetkel on vaba kaikoha leidmine Soomes väga raske. Planeeri oma ööbimiskohad varakult valmis, otsi nende kohta internetist kontaktandmeid ja „koputa uksele“ interneti, või telefoni teel. Ootamatu külaline, ei pruugi alati väikesadamas olla ruumipuudusel või mõnel muul põhjusel teretulnud.
Austage kaikohtadel olevaid Private silte — ärge silduge selliste siltidega kohtade peale, kaikoha omanik võib ju iga hetk ise tagasi saabuda.
Suuremate alustega matkajatele veel nõuanne: kui ikka sadamas ruumi pole, püüdke leida mõni alltuule kohakene ankrusse jäämiseks, teil on ju kõik eluks vajalik alusel olemas.
Soomes on paljudes kohtades kaljude külge kinnitatud rõngad: need on selleks, et matkaja saaks sinna oma vööriotsa kinni siduda. Kaljurõngaste küljes seismisel peate aga kasutama ahtrist välja antud otsa ankruga, sest kui seda pole, võib tuul teie paadi panna triivima, kas vastu naabruses olevaid aluseid, või ka vastu kaljut.
Kui näete saarekeste juures väikeseid ujuvkaisid ja poisid, siis nende külge sildumiseks peab olema teil nende omanikega kokkulepe — küsite luba, kui näete rannas omanikku.
Samuti ei ole sobilik jääda ankrusse, kui näete ankrukoha lähedal rannale paigaldatud silti private.
Olgu nende seadustega Soomemaal, kuidas on, aga kui oleme seal külas, siis peame aktsepteerima ütlust:“ Igal kloostril oma kord“…
Kaunist matkamist Soomemaal!
