Kas kalad magavad?

 (4)
Kas kalad magavad?
Kalakujuline trumm budistlikus templis.Wikimedia

Kuidas erineb kalade uni meie ja teiste maismaaimetajate omast? Kalade magamise iseärasustest kirjutab kalateadlane, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene.

Kalad ei maga sellisel moel kui maismaaimetajad, pigem võiks nende magamist võrrelda kerge unelemisega. Kui imetajaid ja linde iseloomustab see, et magamisel sulevad nad silmad, siis kalad seda teha ei saa – neil pole silmalaugusidki. Ainult mõnedel haidel on need olemas ja pigem selleks, et kaitsta silmi võimalike kahjustuste eest saagi ründamisel.

Kui imetajatel ja lindudel esineb une ajal ajus erilisi, ajukoores tekkinud elektrilisi aktiivsusi nagu näiteks REM-uni, mille ajal silmamunad kiiresti liiguvad, siis kalade ajus selline piirkond puudub ja analoogilisi elektrilisi aktiivsusi kalade ajus pole täheldatud.

Seotud lood:

Siiski on kaladelegi regulaarset puhkust vaja, et taastada energiat ja et aju saaks puhata, talletades samas mällu eelneval aktiivsel perioodil kogetu. Kuidas ja kui palju kalad magavad, oleneb väga palju konkreetsest liigist. Enamasti vajavad aktiivsed avaveelised kalad rohkem und kui põhjalähedased kalad. Kalad ei lange nii sügavasse unne kui inimene ja teised imetajad. Magamise ajal kalade üldine aktiivsus väheneb ja ainevahetus aeglustub, kuid siiski säilib neil valvelolek ohtude suhtes ja natukegi tugevam väline ärritus äratab nad üles.

Budismi õpetuse järgi ei maga kalad üldse ja tänu sellele on kaladest saanud budistidele ärkveloleku sümbol. Budistide templites kasutatakse puust kalakujulisi trumme, mille abil antakse ette rütm budismi pühade tekstide suutrate lugemiseks – andes ühtlasi sümboolselt märku, et on vaja ärkvel olla, nii nagu seda kalad alati on.

KUIDAS TUNDA ÄRA MAGAVAT KALA. Mõned kalad jäävad „uinudes“ hõljuvasse puhkeasendisse, teised langevad põhja, kaevavad ennast muda või liiva sisse, kolmandad varjuvad urgudesse, kivide ja puurontide alla või tihedasse taimestikku. Sägad ja ka mitmed teised liigid sirutavad magades uimed välja, keha võib olla natuke nurga alla vajunud.

Magamise ajal aeglustub kaladel südame- ja hingamisrütm. Näiteks vöötdaniotel langeb hingamissagedus magades pea poole võrra. Samuti väheneb une käigus kalade tundlikkus helidele ja puudutustele. Magava kala silmad liiguvad vähe ja on mõnedel liikidel pööratud natuke allapoole. Magamise käigus liigutavad kalad aeg-ajalt uimi, et oma asendit korrigeerida.

Vöötdanio. Wikimedia

Loe artiklit täispikkuses siit.