Eestiski vaidlevad omavahel kaks voblameistrite koolkonda, et kumb on õigem, kas riputada särg üles pead- või sabapidi. Vlassov on proovinud voblat kuivatada nii- ja naapidi ning ütleb, et vahet pole, ühtviisi hästi tuleb välja. Peaasi, et kärbes sisse ei läheks.

Kõige klassikalisem, venelaste voblaretsept käib nii, et võtad suure vanni, paned põhja kihi jämedat soola, siis kihi särge, siis jälle soola ja nõnda edasi. Kaks päeva hoiad kalad soolas, siis tõmbad igalt kalalt eraldi verisoola ja lima maha ning paned varjulisse kohta kuivama. Kõige parem, kui tuuleõhk ka peale käib.

Teine retsept – võtad pool ämbritäit jämedat soola ja lahustad vees ära. Kalad paned soolvette, mina olen pannud samasse vanni. Piisab üleöö soolvees hoidmisest – üks päev paned vanni, teine päev juba riputad kuivama.

Enamasti teen voblat korra aastas, aprilli lõpus-mais, kui särge saada on. Tegelikult võiks ju sügisepoole ka proovida.

Kuivama peab panema kevadisel ajal, enne kui kärbsed väljas on, aga alati see paraku ei õnnestu. On minulgi voblalaarile kärbes sisse läinud ja oligi tegu untsus. Küll on proovitud nende vastu äädikat ja muid asju, aga kõige paremini aitab ikka ainult selline nipp, nagu mul üks naabrimees teeb – spetsiaalne, tiheda sääsevõrguga üle tõmmatud suur puur, kuhu kärbsed sisse ei pääse. Sinna riputad siis kalad kuivama.

Mõned roogivad särjel sisikonna ka välja, mina seda ei tee – pooldan klassikalist lähenemist. Enamasti riputan ma kala üles peast, ehkki mõned arvavad, et siis valgub peast miskeid asju keresse ja rikub maitset. Olen ka sabapidi riputanud, aga üsna tüütu on eraldi auke teha saba juurde igale kalale eraldi.

Kala ostan ma enamasti kohalikelt kaluritelt. Mida suuremad särjed, seda uhkem, maitsvam ja rasvasem. Olen kuivatanud ka muud kala – lesta, tuulehaugi, latikat ja kohagi. See viimane polnud kuigi hea. Kuivatatud nurgu olen maitsnud. Väga hea on, aga ise ma pole veel teinud.

Särg kuivab mul paar nädalat. Liiga ära ei maksa ka kuivatada. Mulle ei meeldi, kui ta läheb liiga krõbedaks. Samas, veidi vintsket vobla ma võin süüa küll. Nagu tavaline soolakala ju. Kui on niiske kevad, võib ka tegu untsu minna – kala läheb kollaseks.

Kui tahad kala üle talve hoida, pane nad purki ja siis kaas peale. Säilib küll, mul peaks praegugi veel (jaanuar 2015 – toim) mõni purk alles olema. Aga praegu pole erilist isu, see tuleb kevadel jälle.

Ilmunud Kalale! kalaraamatute sarja väljaandes "Särg. Eluviisid. Püügitehnika. Retseptid." 2015.a.