Jergiga hakkasin püüdma kuus aastat tagasi, kui kalale.ee foorumis jergiteema jooksis ja Tartu poisid tõmbasid jerkidega suuri kalu välja. Mõtlesin, et proovin siis ka, ja hakkas meeldima.

Alguses kobistasin kõvasti, katse-eksituse meetodil, kuid ühel hetkel hakkas asi välja tulema. Alustasin Strike Pro Buster Jerki kergema versiooni ja Salmo Slideriga, aga tegelikult see viimane ei ole puhtakujuline jerk, pigem swimbait.

MILLEST ALUSTADA? Algajale soovitaksin esmalt Savage Geari Deviatorit, see on väga hea liuga lant. Tuleks valida koht, kus vool, tuul ja triiv ei sega, ennast paadiga korralikult kinnitada ja selges vees vaadata landi mängu, et saaks hea rütmi käe sisse: löök ja vändapööre. Kui ta kannab ilusti oma täisliu välja ja siis jookseb teise vändapöördega teisele poole, ja sul hakkab niimoodi järjest tulema, siis see on võti, mis haugi seal all hulluks ajab. Kui siksak läheb sassi, siis tasub paus teha, tõmmata nööri lõtk sisse ja uuesti alustada.

Mina püüan nii, et ridvaga löök alla ja samal ajal või natuke hiljem teen pöörde järele. Pausi saad ka vahepeal pidada, kui vaja. Kõige parem on lüüa ülalt alla, aga tihtilugu püügitingimused seda ei võimalda, siis saab ka kergelt küljele tõmmata. Madalas, kui lant on kaugel, saab väga edukalt ka üles nõksutada. Näiteks uppuv Buster Jerk on selle poolest universaalne, et kui lased tal vajuda ja nõksutad allapoole, saad 3–4 m sügavust kätte, ent kui tahad teda üle madaliku tuua, siis nõksutad vähe kiiremini ja ülespoole ning ta tuleb ka poole meetri peal.

LANDISOOVITUSI. Klassika on ikka Strike Pro Buster Jerk, mis on ka algajale väga lihtne mängitada. Järves-jões tasub püüda sügavamalt jooksva, uppuva 75 g versiooniga. Meres püütakse madalamalt, sinna sobib ujuv 64 g mudel.

Teine oleks Savage Geari Deviator ja kolmas erinevates suurustes Salmo Sweeper, mis on ka väga kergelt mängitatav ja seda saab rahulikult triivi pealt loopida. Deviatorit mina näiteks triivi pealt mängima ei saa, ta on niivõrd tundlik. Vaikses vees mängib imehästi, aga triivis on Buster ja Salmo Sweeper tunduvalt paremad. Triivis eelistan swimbaite ehk liigendlante, mis teevad jergile sarnast mängu. Strike Pro XBuster, mu eelmise aasta lemmik, tõi raudselt kõige rohkem kala. Teda võib rahulikult kerida ja ta mängib laialt kahele poole nagu jerk. Võid ka vahepeal pause teha.

Väga tõhus lant on 37 g Buster Jerk II. Juuni algul Rohukülas ei saanud ma haugi kuidagi võtma, ehkki nägin, et kala on ja tuleb järele. Korralikud kahekilosed ja ehk ka suuremad. Kui oli jäänud tund püüda, hakkasin Buster Jerk IIga vaikselt nõksutama ja läksin kolme kalaga koju. Buster II mängib väga hästi ka tavalise spinningurulli ja jäigemat sorti ridvaga üsna kergelt nõksutades või jõnksudega kerides.

Jergihaugid

LANDI VÄRV. Ma eriti värviusku ei ole. Mõnest reeglist küll pean, näiteks et värv ei tohi keskkonna suhtes karjuda – selgesse vette väga värvilise landiga ei ole mõtet minna, pigem ikka hõbedasega. Kui aga vesi on suviselt sudune, siis erksad firetiger ja golden ambulance toonid on väga hästi kala toonud. Pigem on mu landikast, kuhu mahub korraga u 50 lanti, valitud selle järgi, et kõikvõimalikes püügisituatsioonides oleks midagi võtta vastavalt sügavusele, voolukiirusele ja tehnikale. Püügil on mul kaasas kaks või kolm ritva ja selle asemel, et püügiolude ja soovitavate tehnikate vaheldudes lanti vahetada, vahetan ma ritva.

RITV JA RULL. Jergiridva peal on mul odav Shimano Cardiff multirull, mida ma julgen algajale jerkijale soovitada. See maksab alla saja euro, aga on mul mitu aastat vastu pidanud. Näiteks Abu spetsiaalsete jergirullide hind jääb 150 ja 200 vahele. Pikema ridva peal on mul üks madala profiiliga Abu rull, Revo STX.
Soodsamas hinnaklassis Abu Black Max’id ja Pro Max’id sobivad pigem kergemate lantide heitmiseks. Tugevamad, alumiiniumkorpusega madalaprofiilsed rullid, millega võib rahulikult ka sajagrammist lanti visata, algavad sajast eurost.

Mul on 2009. aastast pärit 1,8 m pikk ja kuni 100 g testiga Atemi jergiritv, mis on üllatavalt hästi vastu pidanud. Ammu tahaks teist välja vahetada, aga seni ei ole suutnud teda ära lõhkuda. Teine ritv on 2,7 m Shimano Beastmasteri multirulli-versioon, kuni 50 g testiga, aga olen avastanud, et 100 g swimbait’e kannatab temaga visata küll.

Kui tunned, et pead endale jergikomplekti tekitama, siis Eesti oludes tavaliste kilo-kaheste kalade püügiks võiks olla sobivaim 2meetrine multirulliritv, mille test on kuni 50 g. Selliseid ritvu saab hinnaga alates 30 eurot. Kui nüüd peale panna näiteks soodsam Abu multikas, saab komplekti kokku juba saja euroga.

KUS PÜÜDA? Püüan rohkem siseveekogudes, meres harvem, sest kui elad Tallinnas, siis on õigele mereilmale raske pihta saada. Eriti meeldivad mulle jõed. Vaheldusrikas jõgi, kus leidub käänakuid, erinevaid voolukiirusi ja madalikke, sopikesi, on mu jaoks kõige meeldivam püügikeskkond. Jõe peal on ka alati võimalik tuulevarju leida – kas on metsatukk või roog ees.

Kui võtta kaart lahti ja vaadata, kus kala olla võiks, siis püügikohal võiks olla ühendus mõne suure veekoguga, kust kalal on võimalik sisse tulla, rännata ja kasvada. Lõuna-Eestis on selliseid kohti, Keeri järv näiteks, kuhu tulevad Emajõest suured kalad sisse, aga on ka kõvasti kalamehi peal. Ka Lääne-Eestist leiab mõned sellised veekogud.

Enamasti püüan paadist. Kevadel, kui rohi maas, siis saab ka mööda kaldaid käia. Suvel ma jõe peal kaua ühes kohas ei ole. Püüan triivist ning kärestike algusest ja lõpust, kärestikevahelistest rahulikumatest kohtadest olen kala ikka leidnud.

Suuremaid kalu ei ole mu meelest mõtet kuskilt väga kaugetest seisva veega ja rohustest soppidest otsida, pigem töötab mõni koht, kust vesi mööda voolab või keerutab ja servas on varjekohti. Varasügisel ei tasu veel vast ka sügavatest jõelõikudest kala otsida. Kui võtta näiteks Emajõgi, siis pigem keskjooks, kus on keerukohtasid, sügavamad ja madalamad kohad vahelduvad ja vesi mängib rohkem. Allapoole, kus on rahulikult voolav sirge ja sügav jõgi, läheksin ma hilissügisel. Aga ma ei ole kindlasti mitte Emajõe spetsialist.

SUUREMAD KALAD. Tänavu sain Eestist 8-kilose, see tuli küll Savage Geari 3D Trout Line Thru softbaitiga, mis on mulle sel aastal väga kenasti kala toonud. Jergiga olen iga aasta ikka mõned 4–5kilosed hooaja jooksul saanud. Suuremaid kuueseid ja seitsmeseid ka vahel, nüüd siis kaheksane Eestist esimest korda. Soomes on kalade mõõdud muidugi teised ja sinna on jerk teiste lantide ees selgelt esimene valik.

Jergiga ei ole mõtet minna veekogule, kus sihtkala on kilone. Kuigi ta rabab ka jerki, võib tema tabamiseks leida efektiivsemaid viise. 1,5–2 kg kaaluv haug võtab jerki juba rõõmsalt. Kui sa tead, et veekogus on sellist kala ja võib ehk ka suuremaid trehvata, siis tasub minna. Mul on olnud kordi, kus õhtupooliku jooksul trehvabki vaid üks võtt, aga see on siis ka 4–5kilone. Pooleteise-kahekiloseid tuleb ikka rohkem, alla selle ma tavaliselt ära ei võta. Kui kala tuleb juba rohkem kui kaks-kolm tükki või on külmkapp eelmisest püügist veel täis, lasen ka tagasi.

Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! novembrinumbris 2015.