Internetikaubandusest Eestis

Internet peaks olema koht, kus kaubad odavamad, valik suurem ning osta lihtsam — kuigi asju ei saa enne ostmist katsuda, saab teiste ostjate arvamusi usaldada rohkem kui poemüüjat.

Hiljuti tellis Netikuller.ee Eesti online jaekaubanduse uuringu. Eestis on online jaekaubanduse osakaal kogu jaekaubandusest u 1%, käibega u 350 miljonit krooni aastas. Võrdluseks — USA-s on online kaubanduse osakaal 7%. Inglismaal on online kaubanduse osakaal 15%. Eestis on netikaubandus 15 korda väiksem. Inglismaad ja USA-t võrreldes tuleb arvestada, et USA-s on suuri piirkondi, mis on väga madala interneti-kasutuse harjumusega.

Ligi 7000 vastajat nimetasid Eesti tuntumaiks veebipoodideks on24.ee (19%), osta.ee (13%), living.ee (6%). Sellele järgnesid aga ootamatult Quelle, Anttila, Halens ning Hobby Hall. Eestis puuduvad netipoed, mille vahel tarbijal oleks võimalik valida.

Inglismaal ennustatakse, et veebikaubandus moodustab aastaks 2020 kogu jaekaubandusest 40%. Seda suures osas tavakaubanduse arvelt.

Eesti, kuigi e-riik, on väga konservatiivne ning lühiajalise tarbimisharjumusega. Arvestades Eesti väikest rahvaarvu ning sellest tulenevat kaubavaliku piiratust, tulevad Eestisse ilmselt suured üle-euroopalised onlinepoed, millega kohalikel kaupmeestel võistelda on raske. Avatud piiridega saabuvad kaubad tarbijani ühe päeva jooksul — nagu USA-s praegu — ning odavamate kulude juures võimaldavad veebipoed kauba tasuta tagastamist selle proovimise järel.

Esmatarbekaubad — näiteks toit ja hambapasta — jäävad alati tavakaubanduse pärisosaks. Kaubad mille ostmisel külastab tarbija enam kui ühte poodi, muutuvad pigem veebikaubanduse osaks.