INTERAKTIIVNE GRAAFIK: Millal Pärnu upub ning millised tänavad jäävad vee alla?

false

Mandri-Eesti linnadest peavad end vee eest kaitsma eelkõige Haapsalu ja Pärnu, kirjutas eilne Eesti Päevaleht.

Kliimamuutuste mõjude hindamise aastani 2100 aruande autorid prognoosivad, et sajandi lõpuks on üldine veetase tõusnud umbes poole meetri võrra. Igapäevane kõrgem merevesi ei hakka meile otsest mõju avaldama. Pisike amps maapinnast ei neela armastatud Pärnu randa ega tungi Nasva elanike keldrisse. Kliki graafikul ja vaata lähemalt, milliseid tänavaid võivad jääda vee alla!

Millal võib Pärnu uputada?

Teadlaste hinnangul saab 2005. aasta jaanuaritormi sugune üleujutus Pärnus juhtuda siis, kui langevad kokku mitu ilmastikunähtust. Suurim võimalik üleujutus saab tegelikkuseks siis, kui üle mere puhuvad pikka aega samasuunalised tuuled, mis kuhjavad vett lahte. Samal ajal peaks olema kõrge ka Läänemere üldine veetase. Püsiv 20–30 m/s puhuv tuul võiks Pärnu veetaset tõsta juba kaks ja pool meetrit.

Prognoositav Pärnu „ideaaltormi” ulatus võib 2100. aastal olla ligi neli meetrit. See ujutaks üle Vana-Pärnu ja kogu linna mereäärse osa (Rannarajoon, osa Eeslinnast, pool Mai asumit). Kesklinnast ei jääks vee alla ilmselt ainult Endla teater ja mõned vanalinna peatänavad.

Loe lähemalt Pärnu ja saartel toimuvate ilmamuutuste kohta SIIT!