Hübriid talvekliimas – kas müüt või murekoht?

 (29)
Hübriid talvekliimas – kas müüt või murekoht?
Foto: Toyota Baltic

Mingil põhjusel on liikvel müüt justkui ei toimiks hübriidsõiduk talvisel ajal efektiivselt ja ökonoomselt. Tegelikkus näitab, et talvel suureneb iga sõiduki kütusekulu, sest külmas ja lumes vajab rohkem energiat iga auto, millega üritatakse jõuda punktist A punkti B.

Lisaks liikumisele on vaja soojana hoida ka autosalong, mis nõuab samuti lisaenergiat. Hübriidauto ei ole siin erand. 

Fakt on see, et ühelgi miinustemperatuuril pole hübriidiga sõitmata jäänud. Vaatame lähemalt, mis põhjustab talvisel ajal kütusekulu kõikumist ja kuidas on seda hübriidi puhul hoopis vähem tunda, kui arvatakse.

Millele kulub täiendav kütuseliiter?

Külma ilmaga autosse istudes soovime, et salong soojeneks võimalikult kiiresti: lülitame sisse elektrilised istme-, rooli- salongi- ja klaasisoojenduse ning ventilatsiooniseadme. Tavaauto puhul tähendab see, et mainituid lisakütteseadmeid toidetakse 12V generaatoriga, mis omakorda koormab mehaaniliselt sisepõlemismootorit ning mille tulemusena põletatakse rohkem kütust ja mida lõpuks kogeme suurenenud kütusekuluna.

Lisaks sisepõlemismootori soojenemisele tuleb külmal ajal pöörata tähelepanu ka selle jahtumisele. Talvel jahtub mootor tunduvalt kiiremini - pooletunnise parkimisega võib mootori temperatuur langeda kuni 40°C võrra, mis omakorda viib sõiduki tagasi sisepõlemismootori soojenemisrežiimile, kasvatades jällegi kütusekulu. Külm temperatuur mõjutab ka vajalike õlide ja vedelike viskoossust, mis tähendab, et madalatel temperatuuridel peab mootor tegema rohkem tööd, et tagada mootori ja käigukastiosade piisav määrimine.

Seotud lood:

Tehnilistele ja sisepõlemismootoriga seotud muutustele lisaks tuleb arvestada teelõigu läbimist takistavate ilmastiku oludega – veeretakistusele mõjuvad negatiivselt maha sadanud lumi, lörts ja sulanud lumesegu. Samuti tuleb lumisel päeval parkimisele paar minutit rohkem kulutada. Kõik need tegurid annavad sõiduki talvises kütusekulus tunda, mõned ka hübriidi puhul. Siiski on hübriidi kütusekulu kasv vähem märgatav kui tavaauto puhul, sest hübriidtehnoloogia võimaldab säästa seal, kus tavaautol on see võimatu.

Hübriidsõiduki eelised talvistes oludes

Kui tavaautol on kas bensiini- või diiselmootor, siis hübriidautot toetab talvisel ajal hübriidi veojõuaku, tänu millele lisandunud kütusekulu ei ole protsentuaalselt nii suur. See saavutatakse tänu järgmistele hübriidsõiduki eelistele:

- madalam sisepõlemismootori töösoe temperatuur - sisepõlemismootori töösoojaks saamiseks ei pea nii palju energiat ehk kütust kulutama;

- erinevalt tavamootoritest, kus jahutusvedeliku pump on töös kogu mootori töötamise aja, on hübriidil elektriline jahutusvedeliku pump, mis tähendab, et pumpamisele kulub vähem energiat ja kulutatakse vähem kütust, sest elektrienergia saadakse veojõuakust.

- hübriidil on võimekas Stop&Start toiming - sisepõlemismootor seisatakse koheselt, kui töötemperatuur on saavutatud ning auto liikumiseks piisab ainuüksi veojõuakusse salvestatud energiast. Tavaautodel töötab sisepõlemismootor aga ka tühikäigul ning paigaltvõtule kulub väga palju kütust.

- hübriidil puudub 12V generaator - kõiki 12V elektritarbijaid toidetakse veojõuaku ressurssidest, mis tähendab, et energiat saadakse linnasõidul enamasti pidurdustel ehk nö tasuta. Samuti on üks mehaaniliselt kuluv sõidukiosa (12V generaator ja selle ajamirihm) vähem, mis varem või hiljem remonti või vahetust vajavad, seega on hübriidi üheks eeliseks perioodiliselt vahetatava abirihma puudumine, mis toob ka sõiduki hoolduskulud alla.