Samuti on EKS esindajad kohal homme, 10. detsembril Jõelähtme vallas toimuval KMH projekti avalikul arutelul, kus kaitseme enese ja hääletanute seisukohti.

___

Käesolevaga edastame Teile Eesti Kalastajate Seltsi seisukohad seoses hüdroenergia tootmisega Linnamäe paisul.

Esmalt juhiksime tähelepanu hüdroenergia tootja korduvatele rikkumistele Linnamäe paisul:

Linnamäe paisul ei ole alaliselt tagatud sanitaarvoolu hulka. Paisjärve täitmisel on hüdroenergia tootja poolt kasutatud lüüside täielikku sulgemist ning lisaks kirja manusteks lisatud piltidele on meil võimalik esitada omalt poolt arvukalt fotomaterjali kuivast jõesängist allpool paisu. Selline toimimine seab aga ohtu kogu kuiva jõesängi jäänud vee elustiku.

Kuivanud Jägala jõgi.

Ülaltoodut arvesse võttes võib väita, et hüdroenergia tootja poolt on paisjärve täitmisel eksitud vee erikasutusloa nõuete vastu, mis sätestavad:

Paisjärve veega täitmisel tuleb paisust vahetult allavoolu jäävasse voolusängi juhtida vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne looduslik vooluhulk, kuid mitte väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk. Aluseks võtta Kehra hüdromeetriajaama andmed.

Samuti ei ole järgitud Linnamäe paisjärve tühjendamise reegleid ning ei ole püütud vältida setete sattumist paisust allavoolu jäävasse jõelõiku. Aastal 2011 lasti paisjärv alla lüüside avamise teel ning ei järgitud vee erikasutusloas toodud nõudeid, mis ütlevad järgmist:

Veetaseme alandamist tuleb lugeda ülemisest bjefist alates ning see peab toimuma ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas.

Juhime lisaks tähelepanu, et vee erikasutusloas toodud noorjärkude asustamise arv 5000 on kaugelt ebapiisav kompenseerimaks loodusele tehtavat kahju ning jääb juba nö stardijoonel tublisti alla jõe hinnangulisele taastootmisvõimele 8500 isendit. Võttes arvesse kasvandusest pärit noorjärkude ellujäämisstatistika ning tõiga, et hüdroenergia tootja ei pea kinni ka vee erikasutusloas toodud tingimustest, ei ole seni suudetud loendada merre laskujaid.

Selleks, et asustatud noorjärke jõuaks merre jõe hinnangulise loodusliku taastootmise võrra 8500 kala jagu, oleks vaja neid asustada hinnanguliselt 50 000 või enam, kuid selleks ei pruugi omakorda jaguda elupaiku paisust allavoolu jääval jõelõigul, lisaks eelmainitud rikkumised hüdroenergia tootja poolt, mis võivad hukutada ka muidu eluvõimelised noorjärgud.

Lõksu jäänud silm.

Võttes ülaltoodut arvesse juhime tähelepanu, et AS Maves poolt koostatud keskkonnamõjude hindamise programm (Töö nr: 15059) omab hinnangutes lünki ning võib olla kallutatud huvidega töö tellija suunas või ei ole programmi koostaja olnud kompetentne.

Eesti Kalastajate Selts korraldas oma seisukohtade osas ka küsitluse, millele on 3 päeva jooksul vastanud 238 inimest, kellest 90.3% pooldab Linnamäe paisjärve alla laskmist, Linnamäe paisu avamist, jõeelustiku vaba liikumise tagamist ja jõe taastamist esialgsel kujul. 4,2% vastanutest on esitanud oma nägemuse Linnamäe paisust ning vaid 5,5% pooldab hüdroenergia tootmist senisel kujul.

Juhime lisaks tähelepanu, et üldsuse huvi antud teemal on kõrge, Eesti Kalastajate Seltsi Facebooki lehel olnud Linnamäe paisu teemalist postitust on 2 ööpäeva jooksul jagatud 72 korral ning seda on näinud üle 19 000 inimese. Lisaks on see leidnud kajastamist ka portaalis kalale.ee ning Eesti Loodus on jaganud üleskutset omakorda oma Facebooki lehel. Toetust Linnamäe paisu avamiseks on lisaks loodusehuvilistele ning kohalikele kalanduskorüfeedele avaldanud ka endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Omalt poolt palume mitte pikendada Eesti Energia AS vee erikasutusluba vee paisutamiseks Linnamäe paisul ning mitte kaaluma ka AS Maves poolt koostatud Keskkonnamõjude hindamise programmis välja toodud alternatiive, mis kumbki ei taga jõe elustiku säilumist ning on vastuolus ka kehtiva seadusandlusega. Teeme omalt poolt ettepaneku lõpetada hüdroenergia tootmine Linnamäe paisul, lasta alla paisjärv ja avada Linnamäe pais vee elustiku vabaks liikumiseks ning taastada jõgi oma esialgsel kujul. Vaid sellisel moel on kaitstud vee elustik ning kutseliste- ja harrastuskalapüüdjate huvid.

Lisaks oleks Jõelähtme vallal võimalik teenida ka maksutulu kutselistelt kaluritelt ning Keila näite varal võib sügisesest kuderändest kujuneda nii kohalike elanike uhkus kui turismimagnet, millest mõlemad oleksid toeks valla elule ja majanduslikule seisule. Seejuures tasub eraldi äramärkimist, et Jägala jõe lõheliste taastootmise potentsiaal on oluliselt kõrgem, kui seda on Keila jõel ning vabas looduses näha suuri 10, 15 ja 20 kg kalu kärestikke läbimas, seljauimed ja pooled sabad veest väljas on võimas vaatepilt, mille nägemiseks ei ole sugugi vaja vaadata National Geographicust Alaska kuderändeid, vaid piisaks antud juhul Linnamäe paisu avamisest. Viimane žest oleks seejuures kooskõlas ka Eesti Energia ühe põhiväärtusega, mida siinkohal võtame lõpetuseks vabaduse tsiteerida:

„Ohutus eelkõige: Meie tegevus on alati seotud riskidega keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu arvestame alati tööohutuse, tervise ja keskkonnaga.“

Kõike head soovides,
Eesti Kalastajate Selts