EESTI ILM 2100: Kas hakkame kasvatama maisi ja viinamarju?

 (39)
Jaak Eensalu viinamarjaistanduses
Jaak Eensalu viinamarjaistandusesFoto: MARI LUUD

Mida tähendab muutuv kliima meie põllumajandusele? Ekspertide hinnangul tuleb olla avatud uutele võimalustele.

Muutuva kliima tagajärgedest kipuvad teadlased rääkima süngetes toonides ja muretsemiseks on selgelt ka põhjust. Tõusev keskmine temperatuur ja sagenevad äärmuslikud ilmastikutingimused ohustavad nii inimese kui ka teiste liikide toimetulekut siin planeedil.

Käesoleval aastal Tartu ülikooli, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) ja Eestimaa Looduse Fondi teadlaste koostöös valminud kliimamuutuste mõjuanalüüsist BioClim võib lugeda, et juba praegu on meie oludes märgata taimede kasvuperioodide pikenemist. Samuti on külviaeg hakanud saabuma varem ja saagikoristus nihkunud hilisemaks. Olulise ohuna tuuakse aga välja uute haigutekitajate ja kahjurite lisandumist meie ökosüsteemi, mis võib soosivate olude kokkulangemisel viia laastavate tagajärgedeni.

Samas avavad uued olud ja pikem kasvuperiood ka sootuks uued võimalused kasvatatavate kultuuride osas. „Eks kõik peavad kohastuma,“ kommenteeris seda teemat Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. „Kui praegu kasvatame me näiteks tomateid kasvuhoones, siis juba praegu tekib vaikselt selliseid sorte, mida on võimalik kasvatada ka avamaal. Omaette küsimus on siin see, kui kiiresti põllumajandus uued praktikad omaks võtab. Praegu on ju võimalusi aretada uusi sorte ja tehnikaid, aga mulle tundub, et kliimamuutuste positiivsele küljele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Võib öelda, et praegu piirab kultuur arengut rohkem kui tehnoloogia.“

Seotud lood:

Niinemetsa sõnul saab praegu Eestis kasvatada juba päris huvitavaid asju alates viinamarjadest ja nisu-rukki ristandist kuni õlinaerini välja. Mida aeg edasi, seda selgemaks saab ka see, mis võiksid olla meie uued edukamad põllukultuurid.

BioClim uuringu läbi viimises osalenud Kaja Peterson SEI-st ütles põllumajanduse võimalustest rääkides, et tegelikult võib kohanemist näha juba praegu. „Tegelikult on kohanemise märgiks juba see, kui palju on Tallinn-Tartu maanteed mööda sõites näha tee ääres kasvavaid maisipõlde. Kui 60-ndatel toodi maisi meie aladele sisse sunniviisiliselt, siis nüüd on põllumehed ise aru saanud, et tegelikult on ta sobiv kultuur, ilma et keegi oleks neile selle kohta mingeid kliimaargumente toonud. Nii need muutused käivadki,“ ütles Peterson. Ehkki praegu kasvatatakse Eestis maisi ennekõike silotaimena, võib edasine soojenemine võimaldada ka inimese toiduks sobiva maisi siinmail kasvatamist.