“Tegelikkuses satuvad tuhanded inimesed hommikul helendavate ekraanide taha istudes hopsti! Ameerikasse ehk ingliskeelsesse keskkonda,” nendib Tartu Ülikooli arvutilingvistika töörühma vanemteadur Heiki-Jaan Kaalep.
Windows pakub küll kasutajale eestikeelset abiraamatut paberil, kuid programm ise ja selle abitekstid arvutis on ikka ingliskeelsed. Kas keeleseaduse rikkumine? Miks keeleinspektsioon ei protesteeri?
Septembrikuine Emori küsitlus selgitas, et eestikeelset tarkvara peab vajalikuks 78 protsenti, väga vajalikuks 44 protsenti arvutikasutajaist.
Teised riigid Eestist ees
Tasuta jagatava operatsioonisüsteemi Linux ühe versiooni on Hasso Tepper juba eestikeelseks nikerdanud.
Kahe miljoni elanikuga Sloveenial juba on omakeelne Windows, samuti 600 000 baskil. Leedu valitsus võttis mullu aprillis vastu tegevuskava aastateks 2000-2006, mis näeb ette levinumate arvutiprogrammide tõlkeversioonide loomise. Riigi toel saavad leedukeelseteks Windows, Microsoft Office ja elektronpost. Miks pole Eestil säärast plaani?
Tartu Ülikoolis, küberneetika instituudis, eesti keele instituudis ja mitmes väikeses erafirmas edendatav kõne- ja keeletehnoloogia on TÜ üldkeeleteaduse professori Haldur Õimu hinnangul kindlasti paremal järjel kui naabritel Lätis ja Leedus.
