Nõndanimetatud B-seeria mudeliga püüti kanda kinnitada üpris laias turusegmendis, kus ainuüksi Buick müüs aastas üle 150 000 auto ning kus olid tegevad margid nagu Hupmobile, Auburn, Nash, Reo, Studebaker ja hulk vähem tuntuid.

Kolm andekat inseneri Owen Skelton, Fred Zeder ja Carl Breer (“kolm musketäri”) projekteerisid küllaltki väljapaistvate omadusega auto, mille juures said kõigepealt kõneaineks Lockheedi hüdraulilised neljarattapidurid ning kerge kroommolübdeenterasest esisild, mille jäikus kergendas roolimist. Tollastes oludes kõrge surveastmega (4,7:1) kuuesilindriline mootor kindlustas kiiruse 110–115 km/h. Liitrivõimsus ületas 20 hj piiri, mis oli silmapaistev saavutus.

Kõike kokku võttes kannab Chrysler B-70 õigusega USA autotööstuse uude ajastusse juhatanud sõiduki nime. Esimesel täisaastal 1925 müüdi neid erinevate keredega varustatud autosid 43 000.