Fordhami ülikoolis paluti viienda, kuuenda ja seitsmenda klassi õpilastel neile tundmatu mängu mängimise ajal 20 minut jooksul “valjusti mõelda” ning püüti ütluste põhjal selgeks teha, kuidas mõjub mängimine nende mõtlemisvõimele, vahendab CNN’i uudist Eesti Päevaleht Online.

Tuli välja, et vanemad õpilased olid rohkem huvitatud niisama mängimisest “siin ja praegu”, samal ajal kui nooremad seadsid enesele eesmärke ja nuputasid välja strateegiaid.

Iowa osariigi ülikooli psühholoog Douglas Gentile ja minimaalinvasiivse kirurgia doktor James Rosser aga võrdlesid omavahel kirurge, kes mängivad arvutimänge, nende kirurgidega, kes ei tee seda. Pärast ealiste iseärasuste, staaži ja sooritatud operatsioonide hulga arvesse võtmist selgus, et need minimaalinvasiivse (operatsioon tehakse pisikese sisselõike kaudu kaamera abiga) kirurgiaga tegelevad arstid, kes on arvutimängudega sina peal, on opereerides 27% kiiremad ja teevad 37% vähem vigu kui ülejäänud.

Samuti avaldab arvutimängude mängimine positiivset mõju kirurgide operatsioonisooritusele ja õmblemisosavusele.