Antibiootikumid pole enam kõikvõimsad imerohud

Antibiootikumiresistentsete haigusetekitajate levik on tänapäeva meditsiini suurim probleem. Hiljutise raporti kohaselt saab ainuüksi USA-s igal aastal rohkem kui 2 miljonit inimest ravimiresistentse bakteriaalse nakkuse ning nendest 23 000 juhtumit lõpevad patsiendi surmaga. Ravimiresistentsus on antibiootikumide liigse ja väära kasutamise vältimatu kaasnähtus. Paljude teadlaste arvates oleme sisenenud antibiootikumidejärgsesse ajastusse, kus lugematu arvu elusid päästnud imerohud pole enam kõikvõimsad. Seetõttu peame pöörama tähelepanu uute antibiootikumide väljatöötamisele ja alternatiivsetele ravivõimalustele.

Antibiootikumide ajastu alguseks võib pidada kemoteraapia isaks ristitud sakslase Paul Ehrlichi ja tema kolleegide eksperimente. Ehrlich uskus, et on võimalik luua mürk, mis tapab haigust tekitavaid mikroobe, kuid ei kahjusta patsiendi keha. Seda ühendit kutsus ta ise „maagiliseks kuuliks”. 1909. aastal leidis Ehrlich arseeni sisaldava sünteetilise ühendi, millega ravis terveks süüfilisse nakatatud küüliku. Ühendi nimeks sai Salvarsaan ning selle teisendeid kasutati järgnevad 30 aastat süüfilise raviks.