Aleksei Turovski portreteerib vimba
Olen veendunud, et meie vete karpkalaliste seas on vimb üks ilusamaid, ägedamaid ja kindla peale kõige maitsvam kalaliik! Söödavuse poolest hindan väga kõrgelt latikat (kuumsuits!), säinast (värskelt soolatuna), karpkala (hautatuna, praetuna jne) jm. Kuid vimma eest olen nõus loovutama isegi lõhe või forelli.
MISSUGUNE ON VIMB. Alustagem aga siiski sellega, kes ta on. Kehakuju poolest meenutab vimb sihvakat latikat või nurgu, kuid vimb on erakordselt sale, tema keha on palju madalam kui mainitud liikidel ja võhiku silmale võib vimb meenutada isegi siiga. Seda viimast ehk eriti selle poolest, et vimmal on väga selgesti väljasopistuv ja kindlalt alaseisune suu (loomulikult puudub tal ka rasvauim, mis siial on olemas).
Selja poolt on vimb enamasti hallikassinine, sinkjasmusta ja ka mustjaspruunini. Küljed on tal hõbedased või terassinkjad, aga võivad olla ka kollakad. Kõht on reeglina valge või väga hele kollane. Isane vimb muutub kudemise ajal selja ja külgede ülaosas tumedamaks, kõhupoolel punakaskollaseks ning tal kujuneb välja väga peen ühtlane helmeskate pea, keha ülaosa ja paarisuimede sisekülgedel. Selja- ja sabauimed on väga tumedad hallid või lausa mustad. Rinnauimed hallid oranžikate alustega, kõhuuimed aga läbipaistvad.
Kes tunneb sügavamat huvi meie karpkalaliste liikide vastu, võib pöörata tähelepanu ka sellele, et vimmal ja latikal on neeluhambad ühes reas, nurul aga kahes reas. Lisaks ülalmainitud tunnustele/erinevustele on see asjaolu abiks nende kolme liigi määramisel.
KASV, KUDE JA TOIT. Vimb on levinud Euraasia keskosas kuni Kaspia mere valgala läänepoolse osani, viimane kaasa arvatud. Esineb kolme alamliiki. Meie alamliik Vimba vimba vimba ( Linné) kasvab kõige suuremaks. Ta on poolsiirdekala, kes tuleb kudema merest jõgedesse (Peipsi vimb koeb peamiselt Velikaja jões) kahel, kolmel või enamal korral aastas (portsioonne kala).
Esimene jõgedesse kudema siirduvate vimbade laine leiab aset 13–14-kraadise veetemperatuuri juures toomingate õitsemise ajal ja seda lainet kutsutaksegi toomingavimmaks. Paari nädala pärast tuleb koos õunapuuõitega teine laine ja 10.–12. juuni paiku, rukki õitsemise ja heinateo ajal tuleb reeglina viimane ja kõige märkamatum heinavimma laine.
Loe artiklit täispikkuses siit.
