Henry Ford koos mõnede partneritega tegi oma esimese autofirma juba 1899, aga Detroti Motor Company äri pandi juba järgmisel aastal kinni, kui valmistatud oli alla tosina auto. Ford tahtis autot pidevalt täiustada, aga partnerid otsustasid ärile punkti panna, kuna keegi ei jaganud Henry arvamust, et auto võib olla kättesaadav peaaegu kõigile.

Kahekümnenda sajandi alguses võis tunduda, et Ameerikas oli peaaegu igal töösturil oma autotehas. Toodeti üle 50 margi ja aastas kokku 4000 autot, milledest suurem osa olid auru või elektrimootoriga.

Fordil oli vaja raha ja tuntust, et rajada uus ettevõte. Ta otsustas teha võidusõiduauto, et sellega suurimal võidusõidul särada. Sõprade abiga sai ta auto valmis ehitatud ning sellel seisis kahesilindriline 8.5 liitrine mootor, mis tootis paraku vaid 26 hobujõudu. Henry pani auto nimeks “Sweepstakes”.

Kaheksa tuhat inimest tuli vaatama seni suurimat autovõidusõitu 10 oktoobril Detroit Driving Clubi parki, Grosse Pointis. Henry oli vaid üks 13-st võistlustele registreerinust, kuid tolle aja võidusõiduautode vastupidavus ei olnud kiita — ainult kolm nendest jõudsid starti ning vaid kaks lahkusid stardijoonelt.

Henry vastaseks oli tolle aja Ameerika tuntuim võidusõitja Alexander Winton, kelle auto nimi oli “Bullet”. Seda oli ta kahtlemata oma 70 hj mootoriga ning esimestel ringidel kasvatas ta Henry´ga võrreldes suure vahemaa, sõites julgelt kurvides, kus Henry tänu igasuguse võidusõidu kogemuse puudumise tõttu gaasi liialt lahti lasi.

Kusagil poole sõidu pealt hakkas Ford Wintonit taas kinni püüdma ning seitsmendal ringil lõi Bullet välja suitsupahvakaid. Ford möödus Wintonist ning võitis 10 ringilise võistluse, mis pani aluse tema uuele firmale.

Ford võitis peaauhinna 1000 dollarit ja klaasist trofee, mille võitmatu Winton oli ise välja valinud, et see tema majja ilusti sobiks. Ford leidis kohe ka finantseerijad, kes aitasid tal luua Henry Ford Company ning seejärel 1903 aasta juunis juba Ford Motor Company.

Sweepstakes oli oma aja kohta üllatavalt moderne. Tal oli kütuse sissepritse, jagajavaba süüde ja muutuva geomeetriaga klapisüsteem. Lisaks võis seal esmakordselt näha süüteküünla eelkäijat, millel oli ühe Detroidi hambaarsti poolt tehtud portselanist isolaatorid. Henry müüs Sweepstakes´i maha 1902 aastal ning ostis selle 1930-ndatel tagasi ning lasi restaureerida. Sest ajast peale seisis ta kuni 1987 aastani Henry Ford Museumis, Dearbornis. Mõned aastad tagasi lasi FMC selle uuesti restaureerida ning ehitada temast ka täpne replica, millega osaleti käesoleva aasta Goodwoodi kiiruse festivalil, mäkketõusu võistlustel.