Uurijad valisid välja 46 28–83-aastast patsienti, kellel oli raske COVID-19 ja kellest osa vajas mehaanilist kopsude ventileerimist. Keskmiselt kuus kuud pärast haigestumist tehti patsientidele testid, millega mõõdeti mälu, tähelepanu, mõtlemist ja muid kognitiivseid funktsioone, samuti ärevuse, depressiooni ja traumajärgse häire raskusastet.

Võrreldes 66 000 inimesest koosneva valimi keskmiste skooridega oli COVID-19 üle elanutel aeglasem reaktsioon ja madalam vastuste täpsus. Kognitiivne langus oli sarnane sellega, mida täheldatakse vananemisel vanuses 50 kuni 70.

Uurijad võrdsustasid muutused patsientide ajufunktsioonis 10 IQ-punkti kaotusega. Kõige kehvemad tulemused olid neil, kes vajasid kopsude ventileerimist. "Jälgime mõnda patsienti kümme kuud pärast ägedat infektsiooni ja nägime väga aeglast paranemist. See ei olnud statistiliselt oluline, kuid vähemalt liikus selles suunas. Siiski on tõenäoline, et osa neist inimestest ei parane kunagi täielikult,” märkisid teadlased.

Uuringus vaadeldi ainult haiglaravil viibinud patsiente, kuid ka kerge COVID-19 põdejad kurdavad kognitiivsete häirete üle. Teadlased ei välista, et need patsiendid võivad kogeda sarnaseid muutusi.