Raud kaitseb – meeskond jääb ellu
"Masina teeb heaks see, et võrreldes varasemate kaugtule- ja suurtükisüsteemidega on selle tuleulatus suurem ja reageerimiskiirus tuleülesannetele kordades kiirem. Selle relvaga oleme võimelised laskma 360 kraadi – ja kohe!" lubab Viitmann.
Vabariigi aastapäeva paraadiks korda seatud KÕUde nurkadel on valge värviga maalitud naisenimi. Ühele Lili, teisele Carmen. Kelle järgi on masinatele nimed pandud? See pole üldsegi riigisaladus. Vaata videost!
Ajateenijad saavad masina käsitlemisega hakkama
Kui masina tootjamaal Lõuna-Koreas on K9 meeskonna ülem tegevväelane ja ülejäänud on ajateenijad, siis Eestis saavad ajateenijad kõiki rolle täita. Lähtutakse Soome mudelist.
"Soomlased ostsid selle relvasüsteemi enne meid ja nende otsus oli see, et kõik meeskonnaliikmed on ajateenijad. Võtsime soomlastest eeskuju, käisime külas, tutvusime nende õppekavadega ja viisime end kurssi ka "agade" ja "kuidega"," räägib Viitmann.
Niisama inimeste või moona vedamiseks seda sõjamasinat kasutada ei saa. "Iga vaba ruutsentimeeter, mis seal on, on mõeldud laskemoona jaoks. Suurtükiväelased ja jalaväelased teavad, et laskemoona ei ole kunagi palju. Seda on alati vähe. Ehk siis iga ruutsentimeeter on arvel!"
Kuidas on masinas rollid jaotatud, vaata graafikult!
Ainus relvasüsteem Eesti kaitseväes, mis võib kasutada tuumalaskemoona
Eesti on lubanud hankida iseliikuvat haubitsat 24 K9 Thunderit („Kõu"), samas pole välistatud, et neid ostetakse veel rohkem. Ka rahvusvahelised eksperdid on sellele relvasüsteemile kuulutanud suurt tulevikku.
Iseliikuvad suurtükid K9 Thunder töötati välja selleks, et osaliselt välja vahetada Lõuna-Korea armees kasutusel olnud USA toodetud M109d. K9 Thunderi arendusprogramm käivitati 1989. aastal. Uue iseliikuva haubitsa esimese prototüübi esimesed katsetused toimusid 1996. aastal. Kaks aastat hiljem, 1998. aasta talvel, sõlmis Korea valitsus Samsung Techwin Corporationiga lepingu K9 tarnimiseks ning 1999. aastal jõudis esimene partii K9 Thundereid relvajõududesse.
Uued iseliikuvad haubitsad suurendasid oluliselt armee suurtükiväe võimekust, kuna sellel on suur laskeulatus ning seda eristab teistest ka hea kaitse ja suur mobiilsus. Igas K9 Thunder pataljonis on kolm või neli patareid, millest igaühes on kuus iseliikuvat haubitsat. K9 Thunder kasutatakse koos automaatse varustussõidukiga K10.
K9 Thunderi torn ja kere on keevitatud valtsitud terassoomuse lehtedest, mis kaitsevad meeskonda käsirelvade tule, aga ka miinide ja mürsukildude eest. Standardvarustus sisaldab massihävitusrelvade vastast kaitsesüsteemi, küttekeha, sideseadmeid, tulekustutussüsteemi ja öövaatlusseadmete komplekti. Iseliikuvate haubitsate meeskonda kuulub viis inimest: komandör, juht, sihtur ja kaks laadurit.
Masin on varustatud MTU 881 seeria diiselmootoriga, millel on võimsust 735 kW, sellel on automaatkäigukast, mis tagab edasiliikumise nelja käiguga ja tagasikäigu kahe käiguga. Mootor annab kattega teedel maksimaalse kiirusega 67 km/h, selle tegevusraadius on aga 480 km. Iseliikuval haubitsal K9 Thunder on hüdropneumaatiline vedrustus, seda iseloomustab suurenenud murdmaavõime ja sujuv sõit.
Pöörlevasse torni on paigaldatud pika toruga 155 mm haubits, mis on varustatud pilulise koonpiduri ja ejektoriga. Haubitsa torul paikneb andur, mis edastab saadud teabe pardaarvutisse. Torni katusele võib paigaldada 12,7 mm kuulipilduja maa- ja õhusihtmärkide tulistamiseks.
Kuna Korea poolsaar on võimalik tuumasõja tanner, siis on K9 võimeline tulistama ka tuumamürskudega. Ilmselt mõtlesid Korea konstruktorid algselt, et sõjaolukorras võivad need masinad kasutada Ameerikas toodetud 155 mm tuumamürske W48 või W82 (ameeriklased oleksid kolmanda maailmasõja korral oma tuumaarsenali liitlastega jaganud), kuid need võeti 1990ndate alguses relvastusest maha ja utiliseeriti. Nii ongi Eesti ainuke potentsiaalne tuumarelva kohaletoimetaja ilma sobiva laskemoonata.
Loe ja vaata kõiki lugusid seeriast EV104 "Eesti kaitsjad" SIIT!
Loos on kasutatud osaliselt Eesti kaitseväe videomaterjali.
