Vladimir Juškini analüüs: Euroopas kõlistatakse pokaale, Valges majas murtakse pead ja Zelenskõi on poliitiline laip

Forte uuris politoloog Vladimir Juškinilt, kes on Ukraina kriisi võitjad ja kaotajad.

Venemaa president Vladimir Putin korraldas 2021. aasta lõpul ja 2022. aasta algul suurima sõjalise kriisi Euroopas pärast Nõukogude sissetungi Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal, mida sarnaselt praegusega keegi ei oodanud.

Ta jätkab maailma „strateegilises ebakindluses” hoidmist seni, kuni ta on veendunud, et riskid ei ole muutunud tema enda jaoks liiga suureks. Juškini sõnul oli Putini esmaspäevane käik tunnustada Donbassi „rahvavabariike” oodatud käik ja Putini jaoks plaan „B”. Nüüd on Juškini sõnade järgi kõige põnevam see kuidas reageerib selles olukorras Ukraina.

Millise mulje jättis Teile eilne Putini kõne?

Mulle see erilist muljet ei jätnud, sest ta on seda kõike juba varem rääkinud. Muidugi see, mida ta rääkis Ukraina ja Nõukogude Liidu ajaloost oli huvitav. Nagu Putin ise ütles, ei ole mingit Ukrainat, vaid on jõed, põllud ja metsad ning Vladimir Iljitš Lenini-nimeline kvaasiriik. Ukrainal pole siin mingit tähtsust, see kõik on vaid tulekahju, millega Joe Biden saadakse läbirääkimistele.