Ajaloolane selgitab: miks on Karl Vaino eelkäijatel leitud positiivseid jooni, Vainol aga mitte?

14. veebruaril maeti endine Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär Karl Vaino. Forte uuris ajaloolaselt Andres Adamsonilt miks on isegi Vaino Stalini-aegsete eelkäijate tegevusest midagi positiivset suudetud leida, Vaino juures aga mitte.

Karl Vaino, kes oli aastatel 1978-1988 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär, suri 98-aastaselt, vahendab Mõtištši kiriku veebileht. Vaino matused toimusid 14. veebruaril, seisis teates. Tseremooniast võtsid osa endised töökaaslased ja sugulased.

Karl Vaino sündis 1923. aastal Tomskis, kuhu tema kommunistidest vanemad olid paar aastat varem Eestist elama siirdunud. Ta õppis Tomski Elektromehaanilises Transpordiinseneride Instituudis ja töötas raudteel. Hiljem läks ta üle parteitööle, muuhulgas oli ta Tallinnas rajoonikomitee sekretär, seejärel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee osakonnajuhataja. 1960. aastal määrati ta partei keskkomitee sekretäriks ja 1978. aastal esimeseks sekretäriks.

Vaino oli Eesti NSVs väga ebapopulaarne ja Perestroika ajal nõukogude süsteemi kasvava umbusalduse taustal viidi Karl Vaino 1988. aastal üle parteitööle Moskvasse. 1990. aastal läks ta pensionile.