Teadlased on juba pikka aega löönud häirekella korduvkasutusega plastpudelite terviseriskide teemal. Kopenhaageni ülikooli teadlased uurisid seda probleemi ja avastasid, et sellised pudelid eraldavad palju mürgiseid aineid ning leidsid ühtlasi, et selliste anumate pesemine nõudepesumasinas on halb mõte. Uuring keskendub spordis kasutatavatele korduvkasutatavatele plastanumatele. Ja kuigi see materjal on levinud üle kogu maailma, eksisteerib suur lünk teadmistes selle kohta, kuidas nende plastide ühendid jõuavad vette, mida me siis joome.

Katse raamides valati tavalist vett uutesse ja kasutatud anumatesse ning jäeti üheks päevaks seisma. Uuring viidi läbi massispektromeetria ja vedelikkromatograafia abil enne ja pärast anuma pesemist nõudepesumasinas, samuti pärast korduvat jooksva veega loputamist. Selgus, et kõige mürgisemad ained hakkavad eralduma just pärast nõudepesumasinat – pesemine vedeldab plastikut ja tõhustab kemikaalide väljapesemist.

Pärast pesemist leidsid teadlased veeproovidest üle 400 pudeliplastist pärineva ühendi ja üle 3500 nõudepesuvahenditest pärineva ühendi. Enamik neist on tundmatud, kuid isegi teadaolevate mürgiste hulgas oli neist tervelt 70%. Avastatud ainete hulgas on fotoinitsiaatoreid ehk molekule, mis on organismile mürgised ning toimivad kantserogeenide ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatena. Samuti leiti joogiveest plastiku pehmendajaid, antioksüdante ja silikooniühendeid. Viimastega sarnaseid kohtab näiteks putukatõrjevahendite toimeainetes.

Teadlased usuvad, et vaid väike kogus leitud ainetest oli algselt plasti põhikoostises. Enamik neist on tekkinud kasutamise või tootmise käigus, näiteks plasti plastifikaatorist saab lagunemise käigus dietüültolamiit. Taanlaste uuring näitab kuidas inimesed tarbivad enda teadmata plasttoodete läbi tohutul hulgal kemikaale, ja illustreerib veel kord paljusid pimealasid selles valdkonnas. Uuringu autorid märgivad, et korduvkasutusega pudelite tootmistehnoloogia vajaks põhjalikumat kontrolli ja regulatsiooni.