Kui taasiseseisvunud Eestis on verise taustaga punategelaste tänavate nimed vahetatud süütumatute vastu, siis Narva linna Tiimani ja Daumani tänavate ümber on kired möllanud juba läbi kolme aastakümne: 15. veebruaril täitub täpselt 20 aastat sellest, kui nende tänavate ümber nimetamine tõstatati.

Lätlasest enamlane Ansis Daumanis valiti 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel Narva linnapeaks, peale Vabadussõja algust sõdis ta Punaarmee osadega Eesti iseseisvuse vastu, muuhulgas 1918. aasta lõpul Virumaa ja Narva vallutanud 6. Punaarmee kütidiviisi komissarina. Daumanise mehed olid 1919. aasta esimesel poolel Lätis peamised punase terrori täideviijad, milles hukkus vähemalt 3600 Läti elanikku.

Narvas sündinud enamlane Albert Tiimann oli Nõukogude okupatsiooni ajal 1918–1919 Narva linnapea ehk Narva täitevkomitee esimees. Täitevkomitee põhiline tegevus lühikese Nõukogude võimu perioodil oli Narva elanike terroriseerimine. Sellega tegeles Tiimani linnavalitsuse juures tegutsenud nn. kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjon, mis Kreenholmi vabriku sibiaukude juures lasi maha või peksis surnuks umbes kuu aja jooksul poolsada narvalast. Üle 200 narvalase arreteeriti ja neid hoiti Ivangorodi kindluses ning Joala vanglas, kus pidid taluma piinamist ja nälga. Vangid vabastas ja tõenäoliselt päästis ka tapmisest Eesti sõjaväe ootamatu dessant Utrias ja Narva vabastamine eestlaste ning soomlaste poolt 18.–19. jaanuaril 1919.

Eesti riik kui koll

Eesti avalikkuse ees tõstatas nende Narva tänavanimede küsimuse esmakordselt 2002. aastal ajalehe Põhjarannik ajakirjanik Erik Kalda, kes avaldas vastava arvamusloo Postimehes. Kalda räägib Fortele, et toona ei mäletanud õigupoolest enam keegi, kes olid olnud Tiiman ja Dauman. „Ma mäletan, et lihtsalt hakkasin huvi tundma selle vastu, et mis tegelased need olla võisid.