Andres Merits lootusest, et omikron tõrjub delta tüve ja tagab korraliku immuunsuse: see on ülinaiivne!

Lõuna-Aafrika haiglaravi vajajate arv ja surmajuhtumite suhteliselt madal määr omikroni esinemissageduse plahvatusliku kasvu taustal on ametliku statistika kohaselt selgesti nähtav. Selline ebaproportsionaalsus äratas tähelepanu juba detsembri alguses ja sai kohe oluliseks argumendiks „pehme omikroni” teooria kasuks, mis tõrjuvat „kurjema” delta tüve ja toovat kaasa pandeemia raugemise.

Lõuna-Aafrika haiglaravi vajajate arv ja surmajuhtumite suhteliselt madal määr omikroni esinemissageduse plahvatusliku kasvu taustal on ametliku statistika kohaselt selgesti nähtav. Selline ebaproportsionaalsus äratas tähelepanu juba detsembri alguses ja sai kohe oluliseks argumendiks „pehme omikroni” teooria kasuks, mis tõrjuvat „kurjema” delta tüve ja toovat kaasa pandeemia raugemise.

Ka Eestis on avaldatud lootust, et omikron võib tuua pandeemias leevendust. Näiteks rääkis terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ETVs eelmisel nädalal järgmist: „Ega me tegelikult väga hästi täna ei tea, kuidas haiguse edasine levik saab mõjutama haiglaravivajadust. Kui omikron areneb ikkagi selles suunas, et muutub kergemaks viiruseks, siis kollektiivne läbipõdemine võibki olla lahenduseks. Aga kas see nii läheb, seda me täna ei tea.”

Seevastu WHO esindajad on teinud kaks üksteist täielikult välistavat prognoosi. Esiteks, et pandeemia lõpeb omikroniga. Teiseks, et tekivad veelgi nakkavamad tüved. See tähendab, et on ainult selge, et mitte miski pole selge. Sellest rääkis Forte Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsaga.

Merits leiab, et tänaseks on lisaks Lõuna-Aafrika algsetele andmetele infot lisandunud ja selle põhjal ei saa delta tüve kadumist prognoosida.