Briti kardioloogid selgitasid välja, kuidas teleri vaatamine on seotud surmavate trombide tekkega
Rohkem kui nelja tunni televiisori vaatamine päevas võib suurendada trombiriski 35%, kinnitavad Bristoli ülikooli teadlased, selgub ajakirjas European Journal of Cardiology Prevention (ESC) avaldatud uuringust.
„Neli või rohkem tundi päevas televiisori vaatamist seostatakse 35% suurema trombide tekkeriskiga võrreldes nendega, kes kulutavad teleri vaatamisel vähem kui 2,5 tundi. <...> [Pealegi] füüsiline aktiivsus ei välista pikaajalise telerivaatamisega kaasnevat suurenenud trombide tekkeriski,” seisab Bristoli ülikooli pressiteates.
Uuringu autor, Bristoli ülikooli arstiteadlane Setor Kunutsor märkis, et telerivaatamise ajal tuleks teha pause, näiteks iga poole tunni tagant tõusta ja teha venitusi või velotrenažööriga sõita. Samuti soovitas ta telerivaatamise ajal mitte süüa ebatervislikke snäkke.
Teadlased uurisid seost telerivaatamise ja venoosse trombemboolia (VTE) vahel, mis hõlmab kopsuemboolia (kopsudes tekkiv verehüüve) ja süvaveenide tromboosi (verehüüve süvaveenis, tavaliselt jalgades, mis võib levida kopsudesse ja põhjustada kopsuembooliat). Teadlased kogusid selle teema kohta olemasolevaid andmeid ja seejärel tegid metaanalüüsi.
Uuringus osales 131 421 40-aastast ja vanemat inimest, kellel ei olnud varem venoosse trombembooliaga probleeme olnud. Telerivaatamisele kulutatud aega hindasid eksperdid küsimustiku abil. Seejärel jagati osalejad rühmadesse – „pika rühma” vaatajateks (nad vaatasid televiisorit vähemalt neli tundi päevas) ja nendeks, kes seda üldse ei tee või lülitavad teleri harva sisse ja vaatavad seda vähem kui 2,5 tundi päevas.
„Kolme uuringu keskmine jälgimisperiood oli 5,1 kuni 19,8 aastat. Selle aja jooksul arenes VTE välja 964 osalejal. Teadlased analüüsisid suhtelist riski VTE tekkeks pikaajaliste ja mitte kunagi/haruldaste televaatajate seas. Nad leidsid, et „pika rühma” vaatajatel oli VTE tekke tõenäosus 1,35 korda suurem kui neil, kes ei vaadanud telerit või teevad seda harva,“ kirjutavad teadlased.
Pealegi ei sõltu see seos osalejate vanusest, soost, kehamassiindeksist ja kehalisest aktiivsusest. Kunutsori sõnul tuleks kehalist aktiivsust segada mitte ainult telerivaatamisega, vaid ka tööga, kui see on seotud pikema arvuti taga istumisega. Nii säilitate vereringe, märkis ta.
