Eestis on kolm põlevkivikaevandajat: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Neist kaks esimest tarnivat kütust Tartu Terminalilt ning kolmas oma sidusettevõttelt Alexelalt ning erimärgistatud diislikütust võivad kasutada ka nende ema- ja tütarettevõtjad ja allhankijad.

Tavapärasest madalama aktsiisimääraga eriotstarbelise diislikütuse kasutamise loa said need ettevõtted esmalt 2020. aasta 1. juulil jõustunud vedelkütuse erimärgitamise seaduse muudatusega. See luba kehtib kuni 2022. aasta 30. aprillini ja hinnanguliselt jääb sel perioodil tarbitud kütuse pealt riigil saamata 8,5 miljonit eurot kütuseaktsiisi:

Eile otsustas riigikogu, et eriotstarbelise diislikütuse kasutamise luba antakse neile ettevõtetele veel üheks aastaks ehk 2023. aasta 30. aprillini. See tähendab, et laekumata jääb kahe perioodi peale kokku enam kui 12 miljonit eurot, mis Euroopa Komisjoni reeglite kohaselt loetakse riigiabiks.

Summa tuleb kokku sellest, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022 diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse (EDK) aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Seega on riigiabi summa 272 eurot (372-100) 1000 liitri EDK kohta. Ehk et kui kaevandusettevõtja tarbib aasta jooksul näiteks 10 000 000 liitrit EDK-d, on talle antud riigiabi 2 720 000 eurot.

Miks riik neid ettevõtteid - millest üks on riigiettevõte - riigiabi saavad?

Möödunud aastal antud loa puhul seletas riik seda lihtsalt vajadusega „vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõtjate kulusid ja tõsta nende konkurentsivõimet".

„Kaevandusettevõtjate raske olukord on tekkinud madalate naftahindade ja üldise nõudluse vähenemise tõttu. Nõudlus on vähenenud seonduvalt nafta maailmaturuhindade järsu kukkumisega viimaste aastakümnete madalaimale tasemel," seisis rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas.

EDK kasutusõiguse andmine vähendab loogiliselt kaevandusettevõtjate sisendkulusid kütusele, parandab nende finantsolukorda ja vähendab survet energeetikasektori töökohtade kadumisele Ida-Virumaal. Põlevkivitööstuse ettevõtted annavad Ida-Virumaal otseselt tööd ligi 5600 inimesele. Kaudselt, läbi allhangete ja teenuste, antakse tööd veel ligi 2000 inimesele selles piirkonnas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid