Sel ajal, kui Joe Bidenile tehti 19. novembril jämesoole uuringut, sai Kamala Harrisest esimene naine Ameerika Ühendriikide presidendi ülesannetes.

Walter Reedi nimelises sõjaväe meditsiinikeskuses korralisel läbivaatusel tehti Joe Bidenile kolonoskoopia ehk jämesoole uuring, mis nõudis tuimastuse kasutamist.

Kuna eksisteeris väga väike võimalus, et Biden protseduuri tagajärjel sureb või ei suuda enam oma kohustusi täita, tuli Bidenil võim USA põhiseaduse 25. paranduse alusel üle anda.

Sarnaselt president George W. Bushile, kellele tehti sama protseduur 2002. ja 2007. aastal, pidi president Biden võimu tuimastuse mõju all viibimise ajaks üle andma asepresidendile.

Seega sai Valge Maja läänetiivas oma kabinetis töötav Harris esimeseks naisterahvaks ja üldse kolmandaks inimeseks, kes on olnud Ühendriikide presidendi kohusetäitja.

Eelmised kaks olid Dick Cheney, kes täitis presidendi kohuseid kahel korral, mil George W. Bushile jämesoole uuringut tehti, ja George Bush seenior, kes täitis presidendi kohuseid ajal, mil Ronald Reagan kirurgilise lõikusega seoses tuimastati.

Bideni otsus võim üle anda kujutas endast naasmist traditsiooni juurde, kuna kuuldavasti hoidus endine president Donald Trump kolonoskoopia tõttu ajutiselt võimust loobumisest ja isegi keeldus protseduuri ajal tuimastuse kasutamisest. Samuti ei loovutanud Trump võimu siis, kui haigestus COVID-19-sse.

Bideni-Harrise „võimuvahetus“ kestis u poolteist tundi, kuid ülejäänud päeva veetis Biden siiski suuremas osas tuimastusvahendi mõju all.

Ajakirjanduses on spekuleeritud Bideni halveneva vaimse ja kehalise tervise teemal. Esimest aastat presidendikohuseid täitev Biden tähistas 20. novembril oma 79. sünnipäeva.

Kamala Harris (foto: EPA / Scanpix)