Rimac Nevera – 1914 hj täiselektriline hüperauto, mis maksab 2 miljonit eurot ja mida toodetakse vaid 150 eksemplari. See on auto, mille ostjad selle suure tõenäosusega garaaži pargivad ning siis seltskondlikel üritustel, viskiklaas näpus, vahel katte pealt tõmbavad ja külalistele näitavad.

Teises äärmuses on aga Mate Rimac – firma juht, süda ja hing. Tema autode hoiule panekut ei julgusta – firma toodangu sõiduomaduste lihvimisse on läinud liigagi palju tööd, et need lihtsalt kusagil seisaksid.

Auto tänavalegaalseks saamiseks tuleb läbida lugematult katseid, sealhulgas ka kokkupõrketeste. Kõige jõhkramad neist kahjustavad autot nii palju, et taastamine pole enam majanduslikult mõttekas. Niisiis – mis võiks olla sobiv viis sellist saatust ootava auto “ära saatmiseks”?

Loomulikult viia see suurel kiirusel läbi metsa firma uue arendus- ja tootmiskeskuse ehitusplatsile, kus ehitusmaterjalide ja postide-seinade vahel kruusa peal on täpselt sobiv katserada. Seega lisaks auto ärasaatmispeole on see ka justkui platsi sisse ristimine – umbes nagu šampusepudeli vööri vastu löömise autoentusiasti versioon…

Moodsate pargimaasturite omanikud vaatavad kõrvale, kui ei taha, et neilt võetaks viimnegi ettekääne, miks nende autod pole tilkagi muda näinud.