Jaapani uurijad töötasid välja vaktsiini, mis esialgsetes katsetes makaakidega suutis tappa üht tüüpi inimese immuunpuudulikkuse viirust (HIV). Viirus muutus tuvastamatuks kuue katselooma organismis seitsmest.

Seni pole HIV-ravimid suutnud viirust tegelikult tappa, vaid ainult olulisel määral leevendada hulka selle negatiivsetest mõjudest inimeste tervisele.

Nüüd võib see olukord viimaks hakata muutuma. Tsukuba esikloomaliste uurimise keskuse töörühm andis teada, et kliinilised katsed inimestega võivad alata juba lähema viie aasta jooksul.

Vaktsiini arendamisel kasutas uurijate töörühm spetsiaalset bakterit, mis tugevdab immuunreaktsiooni. Seejärel kombineerisid nad bakterit nõrgestatud HI-viirusega.

Uurijad nakatasid seitse jaava makaagist (ld Macaca fascicularis) katsealust ahvide ja inimeste immuunpuudulikkuse viirusega SHIV, kuid ei suutnud analüüsidega hiljem nende organismist viirust tuvastada. Isegi pärast seda, kui nad süstisid katseloomadele tugevatoimelisemat viirust, mis ilma vaktsineerimata olnuks surmav, kadus viirus seitsmest kuue looma organismist jäljetult.

Mõistagi pole jaapanlaste projekt ainus viimasel ajal tehtud pingutus HIV-vaktsiini loomiseks. Näiteks alustas Ameerika farmaatsiaettevõte Moderna hiljuti inimkatseid mRNA-põhise HIV-vaktsiiniga. Viimane rajaneb samal tehnikal nagu sama tootja COVID-19-vaktsiin.

Saidi unaids.org andmetel on tänavu HI-viiruse ja sellest tekkiva haiguse AIDS tõttu surnud üle 1,47 miljoni inimese.