Ta suutis võtta võimu kõikide Põhjamaade üle, kasutades selleks nii kavalust, altkäemaksu, mõõka kui ka tarkust, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Margrete sündis Taanis Põhja-Sjællandil Søborgi lossis. Tema isa, Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, valitses vaesunud Taanimaa üle, mis oli Saksa krahvidele panti antud.

Raskustes kuningas pidi pärast Jüriöö ülestõusu loobuma ka oma valdustest Põhja-Eestis. Lisaks oli kogu riiki laastanud muhkkatk ja selle tekitatud näljahäda.

Sjællandi kroonika tõi 1353. aasta kohta välja siiski ka midagi positiivset: „Kuninganna sünnitas tütre, kelle püha ristimise toimetas austatud püha isa, Roskil­de piiskop Henrik, ning tema nimeks sai Margrete.“

Printsess Margrete oli kuuest lapsest noorim, täiskasvanuikka jõudis neist ainult kolm. Vanem vend Christoffer pidi ühel päeval trooni pärima ja ülejäänud laste saatus oli olla malenuppudeks keskaja võimumängudes.

Margrete vanem õde Ingeborg pandi mehele Põhja-Saksa krahvile, et isa saaks oma riigi uuesti jalule aidata. Samasugune saatus ootas Margretet, kes juba kuueaastasena kihlati Norra 18aastase kuninga Håkoniga.

Paberil näis see liit kõigile osalistele päris hea kokkuleppena. Håkon oli Magnus Smeki poeg. Magnus Smek valitses Rootsit. Koos Margretega tuli ka Taani lubadus kuningas Magnus Smeki toetada. Rootsi kuningas oli nimelt tülis oma vanima poja Erikuga, kellega ta pidas sõjalist dispuuti võimu pärast Rootsis. Ühtlasi andis kihlus Taani kuningale Valdemar IV-le garantii, et rootslased tema riiki ei ründa.

Laste võimumängudes ärakasutamine ei tundunud sugugi kõigile õige asjana. Vadstena püha Birgitta, kes ise oli samal moel 13aastasena mehele pandud, oli Margrete kihluse pärast pahane ja kirjutas paavstile kirja, milles kirjeldas, kuidas kuningad oma lastega ümber käivad.

Kirja lõpus ta tegi sünge ettekuulutuse Rootsile: „Sellest abielust ei sünni palju head ega tervist riigile. Samuti ei aja see sügavaid juuri ja elanikud ei peaks pärija korral tema üle rõõmustama.“

Juba eluajal silma paistnud Margret I titueeris Euroopa ajaloo esimeseks vägevaks valitsevaks kuningannaks ajaloolane Knut Gjerset.

Loe novembrikuu Imelisest Ajaloost lähemalt, kuidas Margretest sai Norra, Taani ja Rootsi ühine valitseja

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid